Kasutaja:EeroBot/ETBL/Harald Gottfried Perlitz

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Harald Gottfried Perlitz (12. juuni 1889, Tallinn4. juuli 1973, Stockholm) oli Eesti füüsik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Harald Gottfried Perlitz oli köösneri poeg.[1]

Lõpetas 1908 Peterburi 12. Gümnaasiumi, 1912 Peterburi Ülikooli füüsikaosakonna cand. phys. diplomiga, dr. phil. nat. (1932, TÜ), väitekiri "Abstandsänderungen nächster Nachbaratome in einigen Elementen und Legierungen bei der Umordnung aus der kubischen flächenzentrierten Anordnung in die kubische raumzentrierte oder die hexagonale dichteste Anordnung". Täiendas end 1914 ja 1938 Saksamaal, 1924 Prantsusmaal, 1925 Soomes, 1933 Rootsis jm. Töötas 1912–14 Peterburi Ülikooli füüsika kat-s assistent-na (ühtlasi oli teaduslik edasiõppija), 1914 Müncheni Ülikooli teor füüsika instituudis, I maailmasõja ajal oli Vene sõjaväes meteoroloog ja gaasisõjatehnik, 1916–17 töötas Peterburi Meteorol Obs-s, 1917–19 oli komandeeringus Prantsusmaal, Inglismaal ja Vladivostokis. Naasis 1920 Eestisse, oli 1921 H. Treffneri Gümnaasiumi õpetaja, 1921–24 TÜ mat-loodusteaduskonna füüsika osakonna teor füüsika dotsent, 1924–35 dotsent ja aastast 1934 ka teor ja tehnilise füüsika labori juhataja, 1927–30 mat-loodusteaduskonna dekaan, 1935–40 teor ja tehnilise füüsika professor ning 1934–35 ühtlasi tehnikaosakonna prodekaan, 1936–39 TÜ maj-prorektor ja aastast 1939 "TÜ Toimetiste toim. Luges TÜ-s loengukursusi meh, elektrist ja magnetismist, termodünaamikast, stat füüsikast, kristallogr jm, juhendas teor füüsika seminari. Sõitis 1940 järjekordsesse teaduslähetusse Rootsi ega naasnud enam Eestisse. Töötas 1940–43 Stockholmi Metallograafia Instituudis, 1943–45 Göteborgis Chalmersi Tehnikaülikoolis, oli 1945–57 Stockholmis firma Lumalampan AB füüsika ja spektroradiogr labori juhataja, 1957–70 Ankara Ülikooli aatomifüüsika professor.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: metallide ja nende sulamite kristallstruktuur; eriti huvitasid teda aatomitevaheliste kauguste muutused faasiüleminekute puhul. Oli Eestis uudse röntgenstruktuuranalüüsi uurimissuuna rajajaid. Koos oma õpilase, noore füüsiku E. Arujaga määras NaAu2 struktuuri, koos R. Aavakiviga hõbeda ja kadmiumi sulami struktuuri; V. Koern selgitas välja Ag-Te struktuuri iseärasused. P-i uurimisgrupi töötulemused on püsiva väärtusega, neile viidatakse erialakirj-ses ja ainete parameetreid iseloomustavates tabelites seniajani. (Seoses Tallinna Tehnikainstituudi asutamisega 1936 siirdusid P-i õpilased A. Altma, V. Koern ja G. Mets tööle Tallinna.) Venemaa Füüsika-Keemia Seltsi (aastast 1912), Saksa Füüsika Seltsi (aastast 1914) ja ETS Rootsis liige. Rootsis elades osales aktiivselt Eesti pagulasorg-de tegevuses, oli mh Eesti Komitee asutajaid ja esimees (1951), Eesti Rahvusfondi asutajaid ja esimees (1946–47 ja 1951–56).[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Die Erwärmung von Platten, Wänden und Rohren. // Z. des Bayerischen Revision-Vereins (1917) 22
  • On an apparent relation between the rate of change of the electric resistance at fusion and the crystal lattice of metallic elements. // Phil. Mag. Ser 7, 2 (1926) 11
  • Ülevaade struktuuritüüpide jaotusest perioodilises süsteemis. // Eesti Keemikute Seltsi 10. aasta juubeli album (1929)
  • Sulatiste aatomivaheliste kauguste muutumine üleminekul kuubilisest tahkkesendatud paigutusest sama ruumkesendatud paigutusse. // LUS-i aruanded XXXVII (1931)
  • On variation of Inter-atomic Distances with the Change from the Cubic Face-centered arrangement to the Cubic Body-centered or to the exagganal Closepaced Arrangement. // Transactions of the Faradey Society (1932) 28
  • The structure of the intermetallic compound Au2Pb. // ACUT A (1934)
  • The atomic parameters of γ-silver-cadmium (kaasautor). // Nature 144 (1939)
  • Die Structur der Intermetallischen Verbindungen NaAu2 (kaasautor E. Aruja). // Z. für Kristallographie (1939) 100
  • On the Cristal Structure of Al-Mg. // Trans. Chalmers U. techn. 50 (1946).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • AAUT I, 192: EE 14, 366
  • ETVpK, 91–92
  • TÜ ajalugu III, 37, 38, 138, 139
  • TPI 1936–1986, 47, 51 62, 73
  • Rebane, K.-S. Röntgen-struktuurialased uurimused Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis (1925–1940). // Tehnilise mõtte ja tehnikahariduse ajaloo probleeme Eestis. Tallinn, 1985, 104–110
  • Kuusk P., Martinson I. Eesti füüsikud võõrsil II. // EFS aastaraamat 1997. Tartu, 1998, 24–40.
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.