Kasutaja:EeroBot/ETBL/Hans Pöögelmann

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Hans Pöögelmann (pseud Hans Rooskaja, 30. detsember 1875, Aidu vald, Viljandimaa27. jaanuar 1938, Venemaa: hukati represseerituna, rehabiliteeriti postuumselt pärast NLKP XX kongr-i) oli Eesti majandusteadlane, ajaloolane, ajakirjanik, kirjanik-publitsist ja EKP juhte.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hans Pöögelmann oli talurentniku poeg ja Silvia P-i isa.[1]

Lõpetas 1888 Paistu kihelkonnakooli, 1892 Eesti Aleksandrikooli. Oli 1892–96 Vitsjärve külakooli õpetaja, 1896–98 Viljandi postkontori ametnik, ühtlasi tegi kaastööd ajalehtedele "Sakala", "Olevik" ja "Postimees". 1899–1901 töötas "Postimehe", 1901–03 "Teataja" toim-s, kus talle avaldasid mõju sots-dem-d M. Martna ja E. Vilde. Oli varasest noorusest elu lõpuni karsklane ja osales Eesti karskusliikumises. Õppis 1902–05 Leipzigi Kaubandusülikoolis majandusteadust, ühtlasi kuulas Leipzigi Ülikoolis filosoofia, ajaloo ja kirjandusteaduse loenguid. Leipzigis tutvus marksismi ja Saksa sots-dem liikumisega, kujunedes veendunud sotsialistiks. Õpingute ajal saatis Leipzigist Eesti ajalehtedele sots-dem sisuga artikleid, pärast ülikooli lõpetamist (1905) alustas marksistliku kallakuga majandusteaduse õpiku koostamist. Naasnud Eestisse, asus 1905 okt-s taas tööle "Teataja" toim-s, astus VSDTP Tallinna organisatsiooni liikmeks ning sai selle radikaalse suuna juhiks. Osales aktiivselt 1905. a revolutsioonis, oli 1905. a nov-i lõpul Tartus toimunud üle-eestilise rahvaasemike koosoleku juhataja aset jt ürituste korraldaja. Rahvaliikumisele andis hoogu P-i revolutsiooniline publitsistika, samuti levisid kiiresti tema poolt eesti keelde tõlgitud rahvusv võitluslaulud "Marseljees", "International", "Leinamarss". 1905. a 10. detsembril Tallinnas ja Harjumaal kehtestatud sõjaseisukord sundis P-i minema põranda alla, kuid ei katkestanud tema tegevust (juba 11. detsember 1905 juhatas ta "Volta" keldris töölisorg-de esindajate koosolekut, kus võeti vastu otsus saata valdades puhkenud ülestõusude toetuseks relvastatud töölissalgad). 1906. a lõpul siirdus Peterburi, kus nõustas Tallinna tööliste poolt Vene Riigiduuma saadikuks valitud Dvigateli töölist P. Pärna. 1907 veebruaris juhatas Soomes Terijoel toimunud VSDTP Eesti org-de konverentsi, kindlustades seal enamliku suuna domineerimise. Arreteerimisohu tõttu oli P. 1907–08 Prantsus- ja Inglismaal maapaos, kuulates Pariisis Sorbonne'i Ülikoolis vabakuulajana filosoofia ja kirjandusteaduse loenguid ning tutvudes Prantsuse ja Inglise töölisliikumisega. Naasis 1908 Eestisse, kus arreteeriti apr-s 1909 ning saadeti asumisele Narõmi (Siberis). Põgenes sealt 1911, tuli illegaalselt Tallinna ja siirdus siit salaja Am Ühendriikidesse, kus oli 1911–17 New Yorgis ilmuva eestikeelse ajalehe "Uus Ilm" toim, kellena viis lehe sisu ja loetavuse kõrgtasemele. Pöördus 1917, pärast Veebruarirevolutsiooni võitu, koos abikaasa ja äsjasündinud tütre Silviaga tagasi Eestisse. Sai siin kohe ajalehe "Maatamees" toim-ks ning valiti Maatameeste Keskbüroo ja Tallinna linna volikogu liikmeks, viimase esindajana ka Eestimaa Kubermangu Ajutisse Maanõukokku ning 1917. a nov-s Vene Asutava Kogu saadikuks. Pärast oktoobripööret oli Eestimaa Nõuk Täitevkomitee põllum-osakonna juhataja, tegutses eriti aktiivselt mõisate ülevõtmisel, et luua nendest ühismajapidamised. Saksa okupatsioonivägede tulekul lahkus koos perekonnaga Petrogradi. Oli 1918 Moskvas Rahvusasjade RK Eesti osakonna juhataja, 1918–19 Eesti Töörahva Kommuuni Rahvamaj Val juhataja, aastast 1920 EKP KK liige, ajakirja "Klassivõitlus" toim ja Petrogradi Kaub-palati esimees, 1921–22 Kominterni Täitevkomitee liige, 1923–28 töötas Loodeobl-i Kaubanduspalatis, ühtlasi oli aastast 1925 Vähemusrahvuste Kommunistliku Ülikooli õppejõud, hiljem ka Herzeni-nim Leningradi Rkl Ped Instituudi professor. Jätkas tööd ka ajakirj-s ja kirj-s (oli 1923–27 ajakirja "Oras" ja 1924–36 ajalehe "Kommunismi Teel" toim). Tõlkis saksa ja vene keelest eesti keelde marksistlikku kirj, sh K. Kautsky "Karl Marxi majanduslikud õpetused" (1920), F. Engelsi "Perekonna, eraomanduse ja riigi tekkimine" (1934), V. Lenini "Materialism ja empiriokrititsism" (1935) jt. Avaldas rohkesti pol- ja maj-alast publitsistikat ning (peamiselt H. Rooskaja nime all) jutustusi ja luuletusi (valikkogu Kevadetuuled" 1926 jt). Teadustr-te ja aimeartiklite arv ulatub tuhandeni.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Viletsuse ohver (jutustus). Tartu, 1900
  • Majandusteaduslised kirjad põllumeestele. Tallinn, 1905
  • Alkholismus kui ühiselu paise. // Eesti Karskuse Seltside aastaraamat VIII (1905)
  • Kunst ja klassivõitlus. // Sõnumed 75 (1907) 31. III
  • Majandusteaduse õpetus I–II. Peterburi, 1907–1908
  • Poliitikalised parteid ja klassivõitlus. // "Edu" kalender 1907. a-ks. Valga, 1907
  • H. Rooskaja. Jämedad jooned (satiiriline kogumik). Tallinn, 1910
  • Naiste õiguste seisukord Ameerikas. // Kiir (1913) 30, III
  • Euroopa sotsialistid ja sõda. // Uus Ilm (1915) 2. IV
  • Maailma ajaloo murdepunktil. // Suured revolutsioonid. Tallinn, 1917
  • Asutav Kogu ja rahvavalitsus. Tallinn, 1917
  • Karl Marxi mäletuseks. 1818–1918. Peterburi, 1918
  • Viktor Kingissepp. Petrograd, 1923
  • Haripunktil. 1905. a. revolutsioon Eestis. Leningrad, 1926
  • Klassivõitluse ajalugu. Leningrad, 1929
  • Marx ja marksism Eestis. // Klassivõitlus 53 (1933)
  • Enamlus ja vähemlus Eestis 1905. a. Leningrad, 1936
  • Valitud teosed 1–5 (koost E. Plotnik). Tallinn, 1974–1982.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti biograafiline leksikon. Trt, 1926–1929, 402–404
  • Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, 434–435
  • EE 14, 395
  • Köörna, A. Hans Pöögelmanni majanduslikest vaadetest. // TÜ Toim 69 (1958)
  • Laigna, K. H. Pöögelmann ajaloolasena. // TA Toim. Ühisk-teadused 3 (1958)
  • Moosberg, H. Hans Pöögelmann 1905.–1907. a. revolutsioonis. // TÜ Toim 87 (1960)
  • Majak, R. Hans Pöögelmann (1875–1938). // Revolutsiooni lipukandjad I. Tallinn, 1962, 118–124
  • EKA III, 582–593
  • Plotnik, E. Hans Pöögelmann I–II. Tallinn, 1965–1975.
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.