Kasutaja:EeroBot/ETBL/Gilda Sabbo

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Gilda Sabbo (sündinud 29. aprillil 1930 Uus-Eesti külas Krasnodari krais) on Eesti meedik ja harrastusajaloolane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Gilda Sabbo on talupidaja tütar. (Isa arreteeriti ja hukati Krasnodaris 1938.)[1]

Lõpetas 1951 Tšerkesski velskrite kooli. 1951–1952 Stavropoli krais Ptitše külas velsker. Tuli 1952 Eestisse, oli 1952–1963 Elva haigla velsker ja pediaatri kohusetäitja, 1963–1984 Punase Risti Seltsi KK organisatsiooni ja san-tervistava osakonna juhataja, ühtlasi kiirabivelsker, 1984–1988 Tallinna Vabariikliku Psühhoneuroloogiahaigla org-met velsker narkoloogia alal, 1988–1991 Tallinna Kiirabi velsker. Tegeles sanitaarharidustööga, doonorluse propageerimisega. On otsinud andmeid sõja ajal kadunud inimeste kohta ja abistanud omakseid hukkunud sugulaste välismaal asuvatel haudadel käimisel. Alustas (1992) Abhaasia eestlaste evakueerimist sõja jalust Eestisse ja nende abistamist.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurinud üle 30 aasta Kaukaasia eestlaste ajalugu ja Nõukogude võimu repressioone Eestis, Venemaal ning NSVL teistes piirkondades elanud eestlaste suhtes. Elutööks kujunes Vene Föderatsiooni (endine NSVL) arhiivide üle 10 000 säilikust (1917–1991) kogutud eestlaste represseerimist tõendavatest dokumentidest tehtud koopiate publitseerimine kapitaalses 7-köitelises raamatusarjas "Võimatu vaikida". Koondas sarja alusmaterjali arhiivifondiks, mida säilitatakse rahvusraamatukogus. Võtnud osa filmide "Ma tahaksin kodus olla" (režissöör Irene Lään, Tallinnfilm-Mosfilm, 1992), "Резистeнция в странах Балтии" (Vilnius-Film–NATO koostöö, 1999) ja "Tõrjutud mälestused" (režissöör ja stsenarist Imbi Paju, Soome-Eesti Allfilm, 2003–2005) tegemisest. Esines 2000 Vilniuse rahvusvahelisel avaliku tribunali istungil tunnistajana ning andis tribunalile materjalid kommunismi kuritegude kohta eesti rahva suhtes NSVL-s.

==Tunnustused=)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Häving. Põhja-Kaukaasia Uus-Eesti külast. Tallinn, 1990
  • Võimatu vaikida I. Tallinn, 1996
  • Võimatu vaikida II. Невозможно молчать. Tallinn, 1996
  • Võimatu vaikida III. Eesti inventuur. Невозможно молчать III. Инвентаризация Эстонии. Tallinn, 1998
  • Võimatu vaikida IV. Vägivalla sajand. Невозможно молчать IV. Век насилия. Tallinn, 1999
  • Võimatu vaikida V. Hukatud ja hüljatud. Невозможно молчать V. Отверженные и истребленные. Tallinn, 2000
  • Võimatu vaikida. VI. Hukatud ja hüljatud. Невозможно молчать VI. Отверженные и истребленные. Tallinn, 2002
  • По оценке преступлений коммунизма. // Anti-Communist Congr. and Proc. International Public Tribunal in Vilnius. Evaluation of the Crimes of the Communism. Vilnius, 2002
  • Võimatu vaikida VII. Hukatud ja hüljatud. Невозможно молчать VII. Отверженные и истребленные. Tallinn, 2005.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • I. Holvandus. Trotsides saatust. // Kultuur ja Elu (2000) 4, 15
  • V. Helk. Järjekordne suurteos Eesti rahva kannatustest. // Akadeemia (2002) 5
  • Глушковская Л. Крестовый путь веры. Соловетский этап. // Вышгород (2000) 6
  • Olesk, P. Kodu-Eesti, pagulas-Eesti, välis-Eesti, küüditatud-Eesti. // Välis-Eesti. Tallinn, 2005.
  • Isiklik fond: Eesti Rahvusraamatukogu, f. 19, n 1.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.