Gert von Pistohlkors

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kasutaja:EeroBot/ETBL/Gert von Pistohlkohrs)
Jump to navigation Jump to search

Gert Olof von Pistohlkors (sündinud 17. detsembril 1935 Narvas) on baltisaksa päritolu Saksamaa ajaloolane.[1]

Pistohlkorsi võib pidada prominentseimaks elusolevaks baltisaksa ajaloolaseks. Ta tegeleb nii Baltikumi keskaja, uusaja kui ka lähiajaloo uurimisega. 1994. aastal ilmus tema toimetamisel sarjas "Deutsche Geschichte im Osten Europas" kaalukas teos "Baltische Länder", mis on seni viimane baltisakslaste poolt kirjutatud Baltikumi (Eesti ja Läti) ajaloo üldkäsitlus.

1998. aastal sai Pistohlkorsist Tartu Ülikooli audoktor.

1999. aastal autasustati teda Eesti ajaloo uurimise eest Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgiga.

Esivanemad[muuda | muuda lähteteksti]

Gert von Pistohlkorsi esivanemad
Gert von Pistohlkors[2]
(sünd. 1935)
Adolf von Pistohlkors[2]
(sünd. 1900)
Richard von Pistohlkors[2]
(sünd. 1856)
Alexander von Pistohlkors[2]
(1820–1896)
Otto Friedrich von Pistohlkors[2]
(1789–1843)
Helene Karoline von Oettingen[2]
(1795–1857)
Mathilde von Fehst[2]
(1832–1907)
Justus von Fehst[2]
(suri 1866)
krahvitar
Luise Rehbinder[2]
Anna von Helffreich[3]
(1858–1928)
Georg von Helffreich[3]
(1809–1869)
Bernhard von Helffreich[4]
(1767–1834)
Sophie von Benckendorff[4]
(1775–1818)
Wilhelmine von Helffreich[4]
(1820–1859)
Georg von Helffreich[5]
(1788–1865)
Charlotte Wilhelmine von Reutz[5]
(1796–1875)
Hertha von Hirschheydt[6]
(sünd. 1907)
Ernst von Hirschheydt[6]
(1858–1919)
Robert von Hirschheydt[6]
(1824–1902)
Adam von Hirschheydt[6]
(1787–1838)
Amalia von Sternfeldt[6]
(1788–1849)
Auguste Tideböhl[6]
(1828–1890)
Johann Heinirich Tideböhl[6]
(suri 1856)
Marie Auguste Eleonore von Rickmann[6]
Julie Kröger[6]
(sünd. 1861)
Sigismund Kröger[6]
(suri 1905)
...
...
Marie Emilie Pauline Hannemann[6] ...
...

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Gert von Pistohlkohrs on endise mõisniku poeg.[1]

Asus II maailmasõja ajal koos vanematega Saksamaale. Õppis 1955–63 Müncheni ja Göttingeni ülikoolis ajalugu ning inglise ja saksa filoloogiat, sooritas riigieksami 1965 Müncheni Ülikoolis, dr. phil. (1974, Göttingeni Ülikool), väitekiri "Ritterschaftliche Reformpolitik zwischen Russifizierung und Revolution. Histrorische Studien zum Problem der politischen Selbsteinschätzung der deutschen Oberschicht in den Ostseeprovinzen Ruβlands im Krisenjahr 1905". Oli 1965–73 Rosenheimis gümnaasiumiõpetaja, ühtlasi aastast 1966 Göttingeni Ülikooli assistent, aastast 1974 Göttingeni Ülikooli ajalooseminari õppejõud ja aastast 1986 akadeemiline ülemnõunik (sks keeles Akademischer Oberrat).[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurinud Balti rüütelkondade 1905.–1907. aastate poliitikat, Balti provintside poliitilist ajalugu Vene revolutsioonide ajajärgul, TÜ ajalugu ning Balti riikide maailmasõdadevahelist ajalugu. Ajaloolasena Reinhard Wittrami õpilane. Teenekas eesti, läti ja saksa ajaloolaste koostöö edendaja (Marburgi sümpoosionid, Balti ajaloolaste korrapärased kohtumised Göttingenis). USA Association for the Advancement of Baltic Studies (AABS) liige (1976), Balti Ajaloo Komisjoni esimees (aastast 1979), Läti Teaduste Akadeemia välisliige (1990), Herderi Instituudi kuratooriumi liige (aastast 1993). Üle 40 teadustrükise.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ritterschaftliche Reformpolitik zwischen Russifizierung und Revolution. Göttingen, 1978
  • Juhan Kahk`s interpretation of feudal agrarian economy in Estonia and Northern Livonia 1825–1850. // J. Baltic Studies (1978) 9
  • The Russian Baltic Provinces Between the Revolutions of 1905 and 1917 (kaasautor) A. Ezergailis). // Quellen und Studien zur baltische Gescichte. 4. Köln/Wien, 1982
  • Die historischen Voraussetzungen für die Entsstehung der drei baltischen Staaten. // Die Baltischen Nationen. Estland, Lettland, Litauen. Köln, 1990
  • Baltimaade regionaalne uurimine Saksamaa Liitvabariigis. // 50 aastat Eesti Teaduste Akadeemiat. Tallinn, 1989
  • Baltishe Länder. Baltische Gescichte im Osten Europas (kaasautor ja toimetaja). Berlin, 2002.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EE 14, 374
  • Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 94
  • Filaretow, B. Lexicon deutschbaltischer Wissenschaftler. Köln, 1994, 210–213.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Georg von Rauch
Balti Ajaloo Komisjoni esimees
19792007
Järgnev:
Matthias Thumser