Kasutaja:EeroBot/ETBL/Georg Philipp von Oettingen

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Georg Philipp von Oettingen (22. november 1824, Visusti mõis, Tartumaa3. veebruar 1916, Tartu) oli Eesti arstiteadlane, oftalmoloog ja kirurg.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Philipp von Oettingen oli baltisakslane ja mõisniku-maanõuniku Alexander von O.[1]

poeg, Alexander Konstantin O. ja Arthur Joachim O. vend. Lõpetas Võrus C. H. Krümmeri eraõppeasutuse, õppis 1841–42 TÜ-s õigus- ja 1842–47 arstiteadust, dr. med. (1848, TÜ), väitekiri "De ratione, qua calomelas mutetur in tractu intestinali". Täiendas end 1850–53 Berliinis, Prahas, Viinis, Pariisis, Londonis, Edinburghis ja Dublinis. Oli 1848–50 Riias ja 1853–54 Peterburis eraarst, 1854–55 TÜ teor ja praktilise kirurgia dotsent, 1855–57 erakorraline professor, 1857–65 professor, 1865–71 kirurgia, oftalmol ja kliinilise arstiteaduse, 1871–79 oftalmol professor; ühtlasi 1859–65 prorektor, 1867–68 arstiteaduskonna dekaan ning 1868–76 TÜ rektor. Emeriteerus 1879. Pani 1868 aluse TÜ silmakliinikule (seni raviti silmahaigeid kirurgiakliinikus), oli 1868–79 selle esimene direktor. 1877–78 osales Vene-Türgi sõjas Punase Risti hospitali peaarstina. Oli 1857 ja 1860 ilmunud TÜ väljaande Mittheilungen aus der Chirurgischen Abtheilung der Universitätsklinik zu Dorpat kaasautor ja toim. Algatas koos professor H. G. von Samson-Himmelstierniga statistiliste andmete kogumise silmahaigust põdejate ning pimedate kohta Liivimaa kubermangu maaelanike hulgas. Aastail 1856–59 korraldatud elanike silmade profülaktiline läbivaatus oli esimene statistiline oftalmoloogiaalane uurimus Venemaal. Andis 1860 koos professor H. G. von Samson-Himmelstierniga välja käsiraamatu, milles käsitleti Liivimaa elanike seas enamlevinud silmahaiguste ravi. Uuris ka Tartu õpilaste lühinägelikkust, mille tulemuste alusel tegi ettepanekud hügieenitingimuste parandamiseks. Kirjeldas 1871 esimesena silma sidekesta amüloidoosi ja trahhoomi nakkuslikku iseloomu. Avaldas 1879 monogr, milles samuti esmakordselt maailmas käsitles silmakoopa laskehaavade puhul silmas esinevaid muutusi. Võttis esimesena Tartus kasutusele H. Helmholtzi 1851 leiutatud silmapeegli (oftalmoskoobi). Tuntumaid õpilasi olid professor H. Dohnberg ja dr Th. Schröder Peterburis, professor H. Schöler Berliinis jt. Oli 1878–91 Tartu linnapea, 1891–94 Tartu linnamõisate direktor. Tegelik riiginõunik, Püha Anna II ja Püha Vladimiri III järgu ordeni kavaler. 21 teadustrükist, juhendas 3 doktoriväitekiri-a.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Observationes quaedam de cataractae operatione extrationis ope instituenda. Dorpat, 1854
  • Populäre Anleitung zu Pflege und Behandlung der unter den ländlichen Bevölkerung Russlands, in besondere in Livland am häufigstens vorkommenden Augenkrankheiten (kaasautor) Mitau, 1860
  • Ovarium und Tuba als Inhalt einer incarcerirten Cruralhernie. // St.Pb. med. Z. XV (1868), 5–6
  • Rede bei Eröffnung der ophtalmologischen Klinik in Dorpat. // St.Ptb. med. Z., XV (1868) 6
  • Die opthalmologischen Klinik Dorpats in den 3 ersten Jahren ihres Bestehens. Dorpat, 1871
  • Zur Casuistik und Diagnostik der Orbitaltumoren. // Klin. Monatsbl. Augenheilkunde. Berlin, 1874, 2. trükk 1876
  • Zur Operativen Behandlung der Folgezustände des Trachoms. // Dorp. Med. Z., 1875
  • Zur Lehre von der Embolie der Arteria centr. Retinae. // Dorp. Med. Z., 1876
  • Abtragung des Cillarbodens bei Trichiasis. // Dorp. Med. Z., 1877
  • Schusswunden des Auges und seiner Umgebungen. Dorpat, 1879
  • Bericht über die Wirksamkeit der Dorpater ophtalmologischen Universitätsklinik in den Jahren 1868–1878. Dorpat, 1879.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • ARUT, 81
  • Album Dorpato-Livonorum von Reinhard Otten. Dorpat, 1908, 97–98
  • Левицкий II, 87–89, 272
  • Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960. Köln, Wien, 1977, 558
  • Die Ärzte Livlands, 305
  • TÜ ajalugu II, 20, 122, 245–247, 260
  • Kalnin, V., Schotte, L. Oftalmoloogia ajaloost Tartu Ülikoolis. // NET (1986) 5, 370–373
  • Käbin, I., 1996, 151, 239, 272f, 285–287, 292, 357f, 392
  • Panov, A., Tankler, H. Georg von Oettingen (1824–1916). // Abstr. of XX Baltic conf. history of sci. Tartu, 2001, 18–21.
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.