Kasutaja:EeroBot/ETBL/Eduard Päll

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Eduard Päll (pseud Siim Sepik ja Angervaks, Hugo, 15. oktoober (vkj 2. oktoober) 1903, Kavastu vald, Tartumaa13. juuni 1989, Tallinn) oli Eesti keele- ja kirjandusteadlane ning kirjanik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eduard Päll oli sepa poeg.[1]

Õppis Tartu Kommertskoolis. 1918 astus Punaarmeesse. Jätkas õpinguid 1919–21 Petrogradis Eesti Töörahva Ülikoolis, lõpetas 1929 Herzeni-nim Leningradi Ped Instituudi, oli 1931–34 Leningradi K-eteaduse Instituudi asp üldk-eteaduse ja soome-ugri k-te alal, filoloogiakandidaat (1954, NSVL TA), väitekiri "О роли инфинитива в грамматическом строе эстонского языка". Eesti TA liige (1961). Oli 1924–26 Siberis Omski obl-s kooliõpetaja, 1929–32 Leningradis Eesti Ped Tehnikumi õppeosakonna juhataja ja õpetaja, aastast 1935 Leningradi K-eteaduse Instituudi teadussekretär ja direktor kohusetäitja ning väljaande Советское языкознание vast toim, ühtlasi LÜ eesti kirjanduse lektor, 1938–40 K-e ja Mõtlemise Instituudi vanemteadur, 1940–41 Tallinnas ajalehe "Kommunist" peatoim aset, võttis 1941 osa lahingutest Eestis. Oli 1941–43 ENSV RKN esimehe asetäitja, 1943–47 EK(b)P KK sekretär, 1947–50 ENSV ÜN Presiidiumi esimees. 1950. aastate algul süüdistati teda natsionalismis. Oli 1950–55 TPedI eesti keele ja kirj kateedri juhataja, 1955–68 KKI direktor, 1968–73 Eesti TA Ühisk-ateaduste Osakonna akadeemiline sekretär, 1973–89 KKI vanemteadur.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: eesti keele lauseõpetus; kakskeelsus. Avaldas uurimusi süntaksist, kirjandusteaduslikke artikleid, oli mitme kollektiivse töö peatoim. 1928–37 koostas 13 eesti keele ja kirj õpikut eesti koolidele NL-s. 1920. aastatel alustas ka ilukirj loominguga (ilmunud 8 luule- ja proosakogumikku ning 2 romaani). Ühingu NSVL–Soome Eesti osakonna esimees (1969–76), aastast 1971 Nõuk Fennougristide Komitee liige. Oli 1947–51 ENSV ÜN ja 1946–54 NSVL ÜN saadik. Mitme NSVL ordeni kavaler, sh Isamaasõja 1. järgu orden (1946), Punatähe orden (1967), Lenini orden (1973). ENSV teeneline teadlane (1969). Üle 300 teadustrükise ja aimeart-i, ligi 20 õpikut.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kool ja asundus. Tööraamat eesti I astme maakoolide kolmandale rühmale. I osa (kaasautor). L, 1929
  • Kirjanduslooline lugemik keskkoolidele. I. L, 1933, M, 1936
  • Algkooli kirjanduslik lugemik. Teine osa. Neljas klass. M, 3. trükk 1936
  • Eesti keele grammatika. Teine osa. Süntaks (kaasautor K. Kure). L, 1934
  • О двух основных формах инфинитива в эстонском языке. // Докл. и сообщ. (Инст. Языкознания АН СССР) 7 (1955)
  • Filoloogiateadused. // Kümme aastat Eesti NSV Teaduste Akadeemiat 1946–1956. Tallinn, 1956
  • Infinitiiv alusena ja öeldisena eesti keeles. // KKI uurimused I (1956)
  • Infinitiiv eesti keele fraseoloogia allikana. // Emakeele Seltsi aastaraamat 2 (1956)
  • Über die estnische Sprachforschungsarbeit in der Estnischen SSR. // Bull. int. de Documentation linguistique 8 (1959) 1
  • Сопоставительная грамматика эстонского и русского языка (kaasautorid E. Tottsel, G. Tukumtsev). Tallinn, 1962
  • О некоторых вопросах развития наций и национальных языков Советского Союза. // Изв. АН ЭССР. Обществ. науки 17 (1968) 4
  • О развитии национальных языков и типах двуязычия. // Проблемы двуязычия и многоязычия. М, 1972
  • Eesti nõukogude kirjanduse noorusmailt. [Art-te kogumik] Tallinn, 1973
  • Функционирование эстонского языка как языка науки. // Научно-техн. револ. и функционирование языков мира. М, 1977
  • Katkeid valmivast mälestuste raamatust. // KK (1987) 7.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti TA 1980–1985, 344
  • EKirBL, 28–29
  • EE 14, 391
  • Eesti TA Toim. Ühisk-teadused 1 (1968)
  • Eduard Päll. Personaalnimestik. Tallinn, 1980
  • Ertis, E. In memoriam. // KK (1989) 9, 571
  • RH (1989) 15. VI (nekroloog).
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.