Kasutaja:EeroBot/ETBL/Artur Nilson

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Artur Nilson (sündinud 19. septembril 1931 Sürgavere vallas Viljandimaal) on Eesti metsateadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Artur Nilson on talupidaja poeg, Ants, Tiit ja Eva N-i vend.[1]

Lõpetas 1950 Viljandi 2. Keskkooli, 1955 EPA, 1961 ZBI aspirantuuri, bioloogiakandidaat (1967, Eesti TA), väitekiri "Metsa takseerkirjelduste paljumõõtmeline statistiline analüüs perforatsioonarvuteil". Täiendas end 1966–67 Šoti Kuninglikus Obs-s. Oli 1955–58 metsamaj-insener ja v-metsaülem, 1961–63 ZBI metsasektori vaneminsener ja nooremteadur, 1963–69 FAI n- ja vanemteadur ning mat-labori juhataja, 1969–1992 EPA vanemõpetaja ja dotsent, 1969–74 ka metsakorralduse kateedri juhataja, 1992–1994 EPMÜ metsakorralduse õppetooli professor, aastast 1994 emeriitprof, 1996–97 UNEP/GEF kliimamuutuste programmi Eesti metsanduse grupi juht, 1997–2004 Eesti riigimetsa infosüsteemi koordinaator, 2005– EMÜ metsanduse ja maaehituse instituudi v-spetsialist.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: metsanduse, mat ja inform puuteala. Üldistanud klassikalised arvestuslangi arvutamise meetodid arvutile orienteeritud kujule, võimaldamaks rakendada kogu metsa ühtlase kasutamise põhimõtet, arvestades ka iga puistu parimat raievanust; koost raielankide mahulise ja rahalise ning ümarpuidu mahulise hindamise valemite ja reeglite süsteemi. Pannud Eesti metsanduses aluse pidevate süsteemsete mudelite koostajate ja kasutajate ning mat meetodite ja arvutustehnika rakendajate koolkonnale. 1990. a-ist tegelenud ka metsapol ning metsamaade maksustamise küsimustega. Balti Metsaseltside Liidu president (1990–91) ja asepresident (1991–92), Eesti Teadlaste Liidu volikogu liige (1989-1990), Rootsi Kuningliku Põllum-e ja Metsanduse Akad välisliige (1996). Üle 60 teadustrükise.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hooldusraiete arvutusliku projekteerimise teooriast. // EPA tead tööde kogumik 89 (1973)
  • Puistu ehituse ja kasvu mudelid. // Teooria ja mudelid eluteaduses. Tartu, 1984
  • Mudelite baasi rollist Eesti metsanduses. // Eesti Mets (1992) 2
  • Continuity and discontinuity in the models for forestry. // Modelling in forest management planning and managerial economics: proc. symp. IUFRO. Kaunas, 1994
  • Impact of recent and future climate change on Estonian forestry and adaption tools (kaasautor). // Climate Res. 12 (1999) 12
  • Puistute kõrguse kasvu üldistus boniteerimiseks sobivate diferetsiaalmudelitena. // Metsanduslikud uurimused 43 (2005).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Agraart. (1991) 3
  • EPA BL I, 100
  • II, 138–139
  • EPMÜ BL, 112
  • EE 14, 325
  • Eesti majanduse biograafiline leksikon. Tallinn, 2000, 324–325.
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.