Kasutaja:EeroBot/ETBL/Anton Palvadre

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Anton Palvadre (25. märts 1886, Sangaste vald, Valgamaa16. jaanuar 1942, Sosva laager, Sverdlovski obl) oli Eesti õigusteadlane, poliitika- ja riigitegelane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Anton Palvadre oli talupidaja poeg ja Jakob P.[1]

vend. Lõpetas 1906 Riia Vaimuliku Seminari, 1911 TÜ õigusteaduskonna. Üliõpilasena (1906–11) võttis osa radikaalsest üliõpilasliikumisest üliõpilasseltsi Ühendus liikmena; pol kõnede pidamise eest viibis 8 kuud kindlusevangistuses. Oli advokaat Valgas ja Tallinnas. Saamata võimudelt pol ustavuse tunnistust, pidi töötama O. Strandmanni advokaadibüroos tema abina. 1914–15 oli ohvitserina rindel, 1915–18 Saksa sõjavangis. Naasis Eestisse 1918. a lõpul, 1919–20 oli tööerakondlasest peaministri O. Strandmanni kutsel ESDTP esindajana töö- ja hoolekandeminister, I ja II ning lühikest aega III Riigikogu liige (ühtlasi ajalehtede "Sotsiaaldemokraat" ja "Tulevik" toim), 1937 Rahvuskogu II koja liige ja 2. abiesimees, aastast 1923 Riigikohtu liige ja 1927–38 abiesimees, 1938–40 EV õiguskantsler, ühtlasi 1925–39 TÜ administratiivõiguse õppejõud. Arreteeriti 14. juuni 1941 Nõuk okupatsioonivõimude poolt, mõisteti surma, suri vangilaagris enne otsuse täideviimist.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurinud põhiseaduse, kohtukorralduse ja administratiivõiguse küsimusi, osales juhtivalt 1937. a põhiseaduse koostamisel, avaldanud mälestusi. Kauaaegne Tartu Õigusteadlaste Seltsi esimees.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti Üliõpilaste Selts "Ühendus". 1906–1931 (kaasautor). Tartu, 1931
  • Punased aastad. Mälestisi ja dokumente 1905. a. liikumisest Eestis (kaasautor). Tartu, 1932
  • Tsiviilkohtu ja administratiivkohtu vahekorra korraldamine Tsiviilkohtupidamise seadustiku eelnõus. // XII õigusteadlaste päeva protokollid. Tartu, 1933
  • Court aperçu sur les possibilités réservées en Estonie aux personnes privées pour protéger leurs intéréts contre les actes des pouvoirs administratifs. // Rev. Int. Sci. Administratives (1933) 3
  • Põhiseadus ja rahvuskogu (kaasautor). Tallinn, 1937.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti biograafiline leksikon. Trt, 1926–1929, 362
  • EE 14, 356
  • Tartu üliõpilaskonna ajalugu. Tartu, 1932, 177
  • TÜ ajalugu II, 302.
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.