Kasutaja:EeroBot/ETBL/Alexander Heinrich Neus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Alexander Heinrich Neus (27. detsember (vkj 16. detsember) 1795, Tallinn22. veebruar (vkj 10. veebruar) 1876, Tallinn) oli Eesti estofiil-folklorist ja pedagoog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Alexander Heinrich Neus oli kunstniku-joonistusõpetaja poeg ja baltisakslane.[1]

Lõpetas 1814 Tallinna kubermangugümnaasiumi, õppis 1814–17 TÜ-s teoloogiat. Huvitus ülikoolis õppides ka filosoofiast ja k-eteadusest. Oli 1817–19 koduõpetaja, 1820 Paldiski kreiskooli õpetaja, 1821–41 Haapsalu kreiskooli juhataja ja inspektor. Viis selle kooli heale järjele. Pärast rasket silmahaigust pensioneerus 1841 ning asus elama Tallinna.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Avaldas baltisaksa väljaannetes ("Dorpater Jahrbücher" 1835, "Inland" 1839–41) eesti rahvalaulude tõlkeid koos selgitustega eesti rahvalaulu tekkimisaja, sisu ja vormi kohta. Oli aastast 1847 kirjavahetuses F. R. Kreutzwaldiga seoses oma tähtsama töö, tolle aja kohta eeskujuliku tead eesti rahvalaulukogu koostamise ja väljaandmisega. Valimik "Estnische Volkslider. Urschift und Uebersetzung" (I–III, Tallinn, 1850–52) sisaldas 119 teksti (sh A. Knüpfferi, F. R. Kreutzwaldi jt käsikirjalistest kogudest), sissejuhatuses käsitles autor eesti rahvalaulu ainestikku, värsiehitust ja keelt; tekstid olid varustatud päritoluandmete või koguja nime ning kommentaaridega. Järgmine, koos F. R. Kreutzwaldiga Peterburi TA väljaandel avaldatud nn maagiliste laulude kogu ("Mythische und magische Lieder der Esten", SPtb, 1854) sisaldas peamiselt imitatsioone ja pseudofolkloori (suuresti tänu F. R. Kreutzwaldile). Sellegi publikatsiooni sissejuhatuses anti selgitusi eesti muistse usundi ja nõiakommete kohta, võrreldes seda teiste rahvaste usundiga. Avaldas veel kirjutisi eesti sõnalise vanavara, k-eteaduse, ajaloo ning ped alalt. Oli Tallinnas baltisaksa EKÜ asutajaid (1842) ning aktiivsemaid liikmeid, juhatas 1842–53 ühingu koduloo osakonna. Esines ettekannetega eestlaste, nende k-e, mütol ja folkl kohta. Avaldas oma luuletusi enda väljaandes "Inländische Dichtergarten" (Reval, 1828-30), tõlkis saksa keelde Tacituse "Germania" (Reval, 1826). Osales ÕES-i tegevuses.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Zur deutschen Sprachlehre. Reval, 1824
  • Ueber die poetischen Versuche der Deutschen in der Estnischen Sprache. // Inland, 1840
  • Revals sämmtliche Namen nebst vielen anderen wissenschaftlich erklärt. Reval, 1849
  • Die Geschichte Hapsals. // Inland, 1852
  • Über die einfachen Zahlwörter des westfinnischen Sprachen. // Verh GEG, III, 1856
  • Kirjad A. H. Neusile, S. Sachendahlile ja teistele. Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. II, Tallinn, 1956.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Recke-Napiersky, I (1831), 318–319
  • II (1861), 78–79
  • Russwurm, C. Alexander Heinrich Neus. Nekroloog. // Sb GEG, 1876, 118–125
  • Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889 (1889), 66
  • Eesti biograafiline leksikon. Trt, 1926–1929, 337–338
  • Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960. Köln, Wien, 1977, 546
  • EKL (2000), 371
  • EE 14, 322–323
  • TÜ ajalugu, II, 70, 179
  • Reiman, V. Kivid ja killud. Tartu, 1907. 49–51
  • Laugaste, E. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. Tallinn, 1963, 356–358.
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.