Kasutaja:EeroBot/ETBL/Aarne Pung

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Aarne Pung (aastani 1939 Puns, Arnold, 30. juuni 1909, Kõnnu vald, Harjumaa14. august 1994, Tallinn) oli Eesti loomakasvatusteadlane ja tõuaretaja.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aarne Pung oli talupidaja poeg, Andres P-a ja Silvia Noodla isa.[1]

Lõpetas 1929 Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi, 1938 TÜ agron-teaduskonna, 1949–52 oli NSVL TA Morfol Instituudi doktorant, põllumajanduskandidaat (1946, TÜ), väitekiri "Tõuaretustöö aluseid ENSV piimakarja taastamisel", põllumajandusdoktor (1953 NSVL TA Morfol Instituut), väitekiri käsitles Eesti veisetõugude kujunemist ja teid nende parandamiseks. Eesti TA liige (1954). Oli 1936–39 TÜ zootehn katsejaama assistent, 1939–41 Tallinna Konjunktuuriinstituudi teadur, 1941–42 Punaarmees, 1942–43 Kasahhi RKN Sovhooside Val v-zootehnik, 1944–45 ENSV Plaanikomisjoni põllum-osakonna juhataja ja MI teadur, 1945–49 TÜ agraarökon ja plaanimaj kateedri juhataja, dotsent, 1947–49 ja 1951–53 ELVI tõuaretussektori juhataja, 1953–56 direktor, 1952–54 EPA põllum-loomade aretuse kateedri juhataja, dotsent, 1954–79 kateedri juhataja, professor, 1958–61 ka EPA zootehn-teaduskonna dekaan, 1979–94 EBI konsultantprof. Õpetanud põllum org-st, ökon-t, tõuaretust; koost õppevahendeid.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimusi põllum-loomade (peamiselt veiste) aretusest ja veisekasv-st. Mahukaim töö oli 1984 käsikirjas valminud Eesti veisekasv ajalugu käsitlev 6-köiteline "Veisetõugude aretuse ja selektsiooniteooria areng Eestis". Olnud SP ja ENE toimetuskolleegiumi liige. APS-i liige, TA gen ja selektsiooni probleemnõukogu esimees, ENSV TA Presiidiumi liige (1964–73), Eesti Mustakirju Karja Tõuaretuse Nõukogu esimees (1964–81). ENSV ÜN saadik (1955–63). ENSV teeneline teadlane (1977). Tööpunalipu orden (1958), K. E. v. Baeri medal, TA ja EPA teenetemedal. ENSV rkl teaduspreemia (1947, 1965). Üle 100 teadustrükise.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tõuaretuse alused Eesti NSV piimakarja taastamisel. Tartu, 1947
  • Veiste tõuaretus. Tallinn, 1949
  • Piistaoja must-valge kõrgaretuskari (kaasautor E. Keevallik). Tallinn, 1950
  • Produktiivloomade plaanilise aretuse alused. Tallinn, 1952
  • Eesti punase karja piimarasvasuse tõstmine tõuaretuse teel. // EPA kogumik 32 (1963)
  • Eesti mustakirju veise tõug. Tallinn, 1965
  • Põllumajandusloomade aretus. Tallinn, 1966
  • Eesti punast tõugu veiste riiklik tõuraamat (kaasautorid S. Helde, H. Idarand). Tallinn, 1976
  • Põllumajandusloomade aretus (kaasautor R. Teinberg). Tallinn, 1982
  • 100 aastat veiste tõuraamatute pidamist Eestis. Tallinn, 1985.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • AAUT III, 110–111
  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 408–409
  • II, 136
  • EPA BL I, 160, 175–176
  • II. 69
  • Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi teaduskoosseisu biobibliograafia 1947–1990. Tallinn, 1992 20, 114, 134
  • ETA 1980–1985, 344
  • EE 14, 382
  • TÜ ajalugu III, 82, 182, 317, 318.
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.