Kasutaja:Bertaviikberg/liivakast

Bertaviikberg/liivakast

Elisabeth Noelle-Neumann

Elisabeth Noelle-Neumann (19. detsember 1916 – 25. märts 2010) oli Saksa politoloog. Ta on tuntud eelkõige vaikuse spiraali mudeli väljatöötamise pärast, millest ta kirjutas raamatu „The Spiral of Silence: Public Opinion- Our Social Skin“. Raamat kirjeldab, miks vähemuses olevad inimesed ei taha probleemi korral oma arvamust avaldada, ning kui osa vähemuses olevaid inimesed julgevad arvamust avaldada, tekib spiraal ja vähemuse arvamus kaob. Noelle-Neumanni arvates on hirm isolatsiooni ees peamine põhjus, miks ei julgeta rääkida.

Elulugu

Elisabeth Noelle-Neumann sündis 1916. aastal Dahlemis. Elisabethil oli õde Gisela ja vennad Ernst ja Dieter. Elisabethi isa oli advokaat ja filmiettevõtte Tobis-Filmgesellschaft asutaja. Elisabethi vanaisa Fritz Schaper oli tuntud skulptor, kelle üheks tuntumaks tööks on Goethe skulptuur Berliinis Tiergartenis, kuid tema skulptuure leidub üle kogu Saksamaa.. Elisabethi emapoolne vanavanaisa Emil Ritterhaus on Saksamaa ajaloolise piirkonna Vestfaalia hümni autor. Arvatakse, et üks Elisabethi vanavanaisa oli Preisimaa kuninga, Frederick William IV, vallaslaps. Elisabethi vanatädi Adeline Ritterhaus-Bjarnason oli Skandinaavia kirjanduse spetsialist ja naiste õiguste eest võitleja.

Elisabeth käis lapsena erinevates koolides. 1922 alustas ta õpinguid Kockerti erakoolis, gümnaasiumis käis ta alates 1926. aastast Auguste-Victoria Lyzeumis Berliinis. Juba noores eas näitas ta välja suurt huvi kirjutamise vastu ja plaanis kogu oma elu sellele pühendada. Gümnaasiumis asutas ta ka kooli ajalehe Sense and Nonsense. Elisabethi sattus noorena pidevalt vanematega konflikti, mille tagajärjel vanemad ta 1932. aastal Reinhardwaldi erakooli saatsid, paar kuud hiljem saadeti ta Castle Salemi kooli. Elisabethile ei meeldinud kumbki kool, sest mõlemas kehtisid väga karmid reeglid. Ta soovis koolist enne lõpetamist lahkuda, et ajakirjanikuks hakata, kuid viis siiski koolitee lõpuni. Gümnaasiumi lõpetas ta Goettingenis. Ta käis ka Goettingeni ülikoolis filosoofi ja sotsiloogi Eduard Baumgarteni loenguid kuulamas.

Peale gümnaasiumi lõpetamist ei võetud Elisabethi ülikooli vastu, sest ta polnud läbinud sel ajal Saksamaal kohustuslikku naiste tööjõuteenistust. Tööjõuteenistuse asemel võttis Elisabeth joonistamise ja maalimise kursuseid kunstiakadeemias Atelier Brehausis Berliinis. Peale kunstiakadeemias õppimist läbis ta tööjõuteenistuse. Kuid kuna teda ikka Friedrich Wilhemli ülikooli vastu ei võetud, õppis ta aasta aega ka majandusülikoolis. 1936. aasta suvel võttis ta ka Koenigsbergis Albertina ülikoolis ajakirjanduse kursuseid. Peale seda läks ta Friedrich Wilhelmi ülikooli, kus ta õppis filosoofiat, ajalugu, ajakirjandust ja Ameerika ajalugu. Aastatel 1937–1938 õppis ta USA-s Missouri ülikoolis. 1940. aastal sai ta doktorikraadi Berliinis väitekirjaga teemal „American Mass Surveys on Politics and the Press".

1940. aastal töötas ta lühikest aega natsi ajalehes Das Reich. Kuni 1943. aastani töötas ta Saksa ajalehes Franfurter Zeitung. 1945. aastal, kui Nõukogude armee Berliini tungis, põgenes Elisabeth Allensbachi.

1947. aastal asutas Elisabeth oma esimese abikaasaga avaliku arvamuse uuringu organisatsiooni Institut für Demoskopie Allensbach. 1964–1983 oli Elisabeth Johannes Gutenburgi Ülikoolis Mainzis professor.

Aastatel 1978–1991 oli Noelle-Neumann külalisprofessor Chicago ülikoolis.

Teadustöö

Elisabeth Noelle-Neumann sai oma elu jooksul klassikalise autori staatuse kommunikatsiooniuuringutes. Teda peetakse empiirilise pöörde algatajaks ajakirjanduse- ja meediauuringutes.

Noelle-Neumanni trükiste loetelus on üle 400 sissekande. Ta oli mitmete teadusorganisatsioonide liige. Ta oli German Society of Journalism and Communication Studies president aastatel 1968–1970. 1978–1980 oli ta World Association for Public Opinion Research (WAPOR) president.

Vaikuse spiraali teooria

Elisabeth Noelle-Neumanni nimi on tihedalt seotud vaikuse spiraali teooriaga. Teooria on seotud sotsiaalse psühholoogiaga ja seletab, kuidas muutused avalikus arvamuses väljenduvad moraalselt ja emotsionaalselt koormatud aruteludes. Kuna Noelle-Neumanni oletused inimeste käitumise kohta sotsiaalsete mõjutuste korral on vastuolulised ratsionaalse indiviidi laialt levinud seisukohtadega, on vaikuse spiraal üks tsiteeritumaid teooriad sotsiaalteadustes.

Vaikuse spiraali teooria jaguneb järgmisteks hüpoteesideks:

• Enamus inimesed kardavad sotsiaalset isolatsiooni.

• Seetõttu jälgivad inimesed pidevalt teiste käitumist, et teada millised arvamused ja käitumisreeglid on avalikkuse silmis heaks kiidetud või tagasi lükatud.

• Inimesed kasutavad teiste peal nn isolatsiooni survet, näiteks pea ära pööramine, kui keegi ütleb või teeb midagi, mis on avaliku arvamuse vastu.

• Inimesed ei ütle oma arvamust välja, kui arvavad, et nad satuvad selle tõttu nn isolatsiooni surve alla.

• Inimesed, kes aga tunnetavad avalikkuse toetust, ütlevad oma arvamuse välja.

• Vaikuse spiraali käivitab ühelt poolt oma arvamuse välja ütlemine ja teiselt poolt oma arvamuse peitmine.

• Protsess saab alguse emotsionaalselt ja moraalselt koormatud probleemidest.

• Kui ühiskonnas valitseb probleemi korral konsensus, on ebatõenäoline, et vaikuse spiraali mudel tööle hakkab. Spiraal on enamasti esile kutsutud vastuoluliste probleemide korral.

• Kindla arvamuse pooldajate number ei ole oluline. Vähemuste arvamust võib näha kui enamuse oma, kui selle pooldajad käituvad piisavalt enesekindlalt ja kaitsevad oma arvamust.

• Massimeedia võib avaliku arvamuse kujunemist väga palju mõjutada. Kui meedia pidevalt ühte avalikuse vastuolu poolt toetab, siis sellel poolel on suurem tõenäosus vaikuse spiraalist võitjana väljuda.

• Hirm sotsiaalse isolatsiooni ees tegutseb alateadlikult. Enamik inimesed ei mõtle teadlikult, kuidas nende käitumine on mõjutatud avalikust arvamusest.

• Avalik arvamus on ajaliselt ja ruumiliselt piiratud. Kui inimesed elavad koos ühiskonnas, siis avalik arvamus toimib sotsiaalse kontrolli mehhanismina. Kuid see, mida avalik arvamus täpsemalt lubab ja taunib, muutub ajaga.

• Avalik arvamus stabiliseerib ja integreerib ühiskonda, sest konfliktid lahenevad läbi vaikuse spiraali, mis toetab ühte kindlat arvamust. Seda nimetatakse avaliku arvamuse integreerimisfunktsiooniks.

Elisabeth Noelle-Neumann esitles vaikuse spiraali teooriat esimest korda 1974. aastal kahes teadusartiklis. 1980. aastal ilmus esimene raamat vaikuse spiraali kohta saksa keeles, 1984 .aastal ilmus esimene ingliskeelne versioon. Kokku on raamat ilmunud üheteistkümnes keeles.

Isiklik elu

Elisabeth oli abielus Saksa poliitiku Erich Peter Neumanniga alates 1946. aastast kuni mehe surmani. 1979 abiellus ta füüsiku Heinz Maier-Leibnitziga.

Süüdistused antisemitismis

1991. aastal süüdistas Ameerika sotsioloog Leo Bogart Elisabeth Noelle-Neumanni antisemitismis. . Antisemitism on vaenulikkus juutide vastu. Süüdistused tulenesid artiklitest, mis Elisabeth noorena natsi ajalehtedele kirjutas. Üheks artikliks oli „Who informs America?“, kus ta väitis, et Ameerika informaatoriteks on juudid. Bogart kirjutas Elisabethi kohta käivatest süüdistustest artikli, mis ilmus paar nädalat enne Elisabethi külastust Chicago ülikooli. Üliõpilased leidsid artikli ja see tekitas ülikoolis poleemika. Ülikooli juhataja arvates olid antisemitismi uskujad, kaasarvatud Elisabeth Noelle-Neumann, osaliselt süüdi holokaustis ,ja et ta peaks oma tegude eest vabandust paluma. Noelle-Neumann lõpetas oma visiidi Chicago ülikoolis, kuid kui üliõpilased said teada, et ta naaseb, korraldati protest ja Elisabeth tühistas oma visiidi.

Elisabeth tunnistas, et kuulus natsi organisatsiooni, kuid eitas nats olemist.

Noelle-Neumann pole kunagi otseselt oma tegude pärast vabandanud.