Kasutaja:Angelinatrash/Norra põllumajandus

Allikas: Vikipeedia

Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]

Traditsiooniline Norra vaade

Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Norra põllumajanduse osa on SKTs on väike - 1,2% ja hõivatud vaid 2,2%[1] tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on väike: alla kümnendiku Norra ekspordituludest tuleb põllumajandusest.

Põllumajanduse arengu eeldused[muuda | muuda lähteteksti]

Norra loodustingimused ja -ressursid pole eriti soodsad. Ainult riigi lõunaosas on põllumajanduseks soodsas tingimused, sest riigi lääne ja põhjaosas on väga mägine pinnamood, mille pärast mullad on ebaviljakad.

Ökoloogiline farm Norras

Maakasutamise struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta seisuga põllumaa hõlmab 2,7% Norra pindalast [2], sellest 2,2% on haritav maa ja 0,5% on rohumaad. Mitmeaastaste põllukultuuride all on 0% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 27,8% Norra territooriumi. 69,5% maast on muud maad - peamiselt mäestikud.

Põllumajanduse geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige rohkem Norras kasvatatakse kartulit (305 tuh t)[3]. Samuti kasvatatakse kaera nisu (275tuh t), kaera (239 tuh t), porgandit (46 tuh t),kapsast (25tuh t), sibulat (17tuh t) jms.

Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

Norras peetakse üsna palju loomi. Loomade arv seisuga 2014. aasta FAO andmetel: lambad- 2,2 mln [3], veised - 850 tuh, sead - 849 tuh, kitsed - 63 tuh.

Toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]

Norras toodetakse erinevaid tooteid, näiteks rasvata piima (569 tuh t), juustu (75 tuh t), hapukoore (36 tuh t) ja või (15 tuh t)[3].

Kaubandus[muuda | muuda lähteteksti]

Import[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige rohkem Norras importeeritakse soojauppa (420 tuh t), nisu (410 tuh t), toiduainet (364 tuh t), rapsiõli (265 tuh t), suhkrut (128 tuh t) ja rapsikooki (96 tuh t)[3].

Eksport[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige rohkem Norras eksporteeritakse sojakooki (150 tuh t), sojaõli (69 tuh t), vett (46 tuh t), loomse sööta (30 tuh t) ja liha (21 tuh t)[3].

Sellest võiks järeldust teha, et Norras on ülekaalus import.