Kasutaja:90.191.19B.230/liivakast

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Varuks

Elektroonilise hääletamise kriitika on elektroonilise seadme vahendusel toimuvate valimismeetodite kohta esitatud kriitilised arvamusavaldused ja hinnangud ning nende meetodite arvustamine, vigade ja puuduste esiletoomine ja muuhulhas ka selliste meetodite usaldatavuse teaduslik kontroll.

On demonstreeritud, et kui valimisseadmed muutuvad keerulisemaks ja sisaldavad tarkvara, siis tekib võimalus erinevat laadi valimispettusteks. Teised seavad elektroonilise hääletamise teoreetilisest vaatepunktist üldse kahtluse alla, väites, et rahvas ei ole piisavalt võimeline kontrollima valimismasina toiminguid, ja kuna rahvas neid toiminguid kontrollida ei suuda, ei saa neid toiminguid usaldada.[1] Mõned arvutieksperdid on väitnud isegi jõulisemalt, et inimesed ei saa usaldada ühtki programmi, mida nad pole ise kirjutanud.[2]

Elektroonilise hääletamise kriitikud, sealhulgas turbeanalüütik Bruce Schneier, märgivad, et "arvutiturbeeksperdid on ühel nõul selles, mida on vaja teha (mõned valimiseksperdid pole sellega nõus, kuid siin tuleks kuulata arvutiturbeeksperte; need probleemid siin on seotud arvutiga, mitte sellega, et valimisrakenduses on kasutusel arvuti). Vahetu salvestamisega valimismasinatel peab olema valija poolt kontrollitav pabertõend. Tarkvara, mida kasutatakse vahetu salvestamisega valimismasinates, peab olema rahvale põhjalikuks uurimiseks avatud[3], et tagada valimissüsteemi õige toimimine. Kontrollitavad sedelid on vajalikud, sest arvutid võivad toimida ja ka toimivad valesti, ja kuna valimismasinaid on võmalik häkkida."

Kommertsiaalselt toodetud valimismasinates on leitud mitmeid turvaauke, nagu näiteks tehase poolt pandud administraatoriparooli jätkuv kasutamine.[4][5] On ka juhtumeid, kus masinad teevad ette ennustamatuid ja järjekindluseta vigu. Elektroonilise hääletamise võtmeprobleemideks on seetõttu süsteemi avatus väliste ekspertide poolsele avalikule läbivaatusele ning antud häältest ja tehtud toimingutest kontrollitava paberil logi tekitamine.[6][7]

On väidetud, eriti Ameerika Ühendriikides, et elektrooniline hääletamine, eriti vahetu salvestamisega valimismasinatel, võib soodustada valimspettust ja ei pruugi olla täiesti kontrollitav. Lisaks on elektroonilist hääletamist kritiseeritud kui ebavajalikku ja kasutuselevõtuks kulukat lahendust. Samal ajal kui riigid, nagu India, jätkavad elektroonilise hääletamise kasutamist, on mitmed riigid, näiteks Holland, Saksamaa ja Ühendkuningriik, loobunud e-hääletuse süsteemidest või siis otsustanud piirata nende kasutamist elektrooniliste valimismasinate usaldatavusprobleemide tõttu.[8][9]

Kriitikud on maininud, et on suurenenud ka ründetarkvarade hulk, mis internetihääletuse süsteeme tõsiselt ohustavad. Pahavara - tarkvara, mille eesmärk on midagi kahjustada - on muutunud nii osavaks, et suudab hõlpsasti ära muuta valija poolt valitud kandidaadi numbri nii, et ükski osapool seda tegu ei märka, hoolimata valija isikusamasuse tuvastamise või krüpteerimise tarkvaralahendusest.[10]

Kriitika teemade lõikes[muuda | muuda lähteteksti]

Mõju valimistest osavõtule[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi üheks interneti teel elektroonilise hääletamise korraldamise põhjenduseks on toodud väide, et see aitab suurendada valimistest osavõttu, leidis 2017. aastal kahes Šveitsi kantonis korraldatud internetihääletuse uuring, et sellel polnud mõju valimistest osavõtule.[11]

Eesti 2007. aasta Riigikogu valimiste kohta tehtud uuring näitas, et selle asemel, et ebavõrdsust vähendada, võis elektrooniline hääletamine suurendada digilõhet jõukamate ja vaesemate elanike vahel. Inimesed, kes elavad valimisjaoskondadest kaugemal, võiksid eelduste kohaselt elektroonilise hääletamise võimalust rohkem kasutada. Ent Eesti 2007. aasta valimised näitasid, et elektrooniliselt hääletasid rohkem hoopis need inimesed, kes elasid jõukamates piirkondades ja kes olid saanud parema hariduse.[12]

Mõju valimistulemusele[muuda | muuda lähteteksti]

Elektroonilise hääletamise kasutamine valimistel on jätkuvalt vaidlusalune küsimus. Mõned riigid, nagu Holland ja Saksamaa, on elektroonilise hääletamise kasutamise lõpetanud pärast seda, kui see on osutunud ebausaldusväärseks, kuid India valimiskomisjon soosib seda. Olukorra muudab veelgi keerulisemaks erinevate osapoolte rohkus, sh. neid masinaid valmistavaid ettevõtted ja erakonnad, kes loodavad võltsimisest kasu saada.[13] Elektroonilise hääletamise kriitikute suurim mure seoses elektrooniliste valimismasinatega on see, et neid võib olla võimalik kasutada valimispettuseks.[14]

Brasiilias 2017. aastal tehtud uuring leidis, et ei ole süstemaatilist vahet internetihääletust ja sedelhääletust kasutanud valijarühmade antud häältes.[15]

Siiski on väidetud ka seda, et elektrooniliste hääletusmasinate kasutamine mõjutas suurel määral 2017. aasta valimistulemusi Indias.[16]

Veelgi enam, on väidetud, et poliitilised parteid, kelle toetus on suurem vaesemate valijate seas, kellele on internetikasutamine võõras, võivad valimistel sattuda ebasoodasse olukorda e-hääletamise tõttu, mis tundub valimisaktiivsust suurendavat just jõukamates ühiskonnakihtides.[viide?] Ei ole kindel, kas digilõhe vähendamine soodustaks võrdseid hääletamisvõimalusi erineva sotsiaalse, majandusliku ja rahvusliku taustaga rahvarühmades. Pikemas perspektiivis ei sõltu see mitte üksnes interneti-juurdepääsust, mis on Eestis juba laialt kättesaadav, vaid sõltub ka rahva internetikasutuse oskustest.[12]

Valija isiklike elektrooniliste hääletusseadmete turvalisus sõltub peaaegu täielikult kohapeal rakendatavatest turvameetmetest. Rühm teadlasi, kes uurisid hiljutisi Eesti valimisi, kirjeldasid kõrvalekaldeid kokkulepitud valimisprotseduuridest ja tõsiseid puudusi e-valimiste operatiivses turvalisuses, mis jätsid süsteemi avatuks võimalikele rünnetele, valimispettusele ja vigadele. Need teadlased tulid järeldusele, et elektroonilise hääletamise süsteemid on praeguses lahenduses ebaturvalised, ja arvestades seda, et on suurenenud välisriikide huvi mõjutada valimistulemusi, tuleks nende kasutamine lõpetada.[17]

Elektroonilise hääletamise üheks positiivseks küljeks on peetud ka pabersedelitel valimiste tüüphäda vältimine - valija poolt sedelile käsitsi kirjutades ebaselgelt väljendatud tahte üle otsustamine võib olla keeruline ja põhjustada palju vaidlust valimissedelite tühistamise või arvessevõtmise üle. Siiski ei ole elektrooniline hääletamine sarnastest probleemidest vaba, kuigi on mõnedes realisatsioonides (nt Eestis) toonud kaasa kehtetute häälte väga olulise vähenemise võrreldes tavalise sedelhääletusega.[viide?]

Mõju valimistulemuse selgumise kiirusele[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi elektroonilise hääletamise üheks positiivseks küljeks peetakse antud häälte kiiremat ja vähem tööjõudu nõudvat kokkulugemist[18], on esinenud mitmeid juhtumeid, kus elektrooniliste valimisseadmetega, nende andmekandjatega, tarkvaraga või seadistusega seotud probleemid on põhjustanud olulisi viivitusi valimistulemuse selgumisel.

Mõju valimiste tööjõuvajadusele[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi elektroonilise hääletamise üheks positiivseks küljeks peetakse üldiselt väiksemat vajadust tööjõu järele, mis võib aidata säästa ka kulusid, on sellel ka omad negatiivsed küljed. Kuna valimisserverite juures tegutseb märksa kitsam ring inimesi, võib olla lihtsam seda rühma valimispettuse sooritamisele mõjutada või siis valimispettuse korraldamise kokkuleppele jõuda selle rühma siseselt. Eriti suur on risk, kui valimistulemuste mõjutamist planeerib see poliitiline jõud, kellel on õigus valimissüsteemi kriitilisi kohti haldava töörühma liikmed määrata. Valimistulemuse kokkulugemisel saavutatavat tööjõukokkuhoidu vähendab aga süsteemi arendamiseks valimiste vahel vaja minev tööjõukulu, kusjuures süsteemide keerukuse tõttu on elektroonilise hääletamise süsteemide arendamise ja haldamisega seotud töötajate töötasu tase harilikult oluliselt kõrgem sedelhääletuse juures kasutatava ajutise tööjõu töötasu tasemest.[viide?]

Elektroonilise hääletamise keskkonnamõju[muuda | muuda lähteteksti]

Pole tehtud objektiivset analüüsi selle kohta, kas elektrooniline hääletamine võib olla tavalise sedelhääletusega võrreldes keskkonnasõbralikum, või on see hoopis vastupidi.[viide?]

Elektroonilise hääletamise süsteemi vähene läbipaistvus[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta juulis avaldatud U.S. Vote Foundation analüüsi aruanne väidab, et mitte ükski olemasolev kommertsiaalne internetihääletuse süsteem ei ole avalikkuse poolt kontrollitav. Sõltumatud osapooled ei saa kontrollida, kas need süsteemid toimivad ja arvestavad hääli korrektselt, ega saa auditeerida ja kontrollida valimistulemusi.[19] Internetihääletus ei ole sisuliselt vaadeldav valimiste vaatlejate poolt. Internetivalimiste kasutamiseks tuleb lahendada vaadeldavuse küsimus.[18]

Probleemid interneti teel hääletava valija tuvastamisega[muuda | muuda lähteteksti]

Kriitikud märgivad, et on keeruline, kui mitte võimatu kontrollida interneti teel hääletava valija isikusamasust, ning et avalike arvutivõrkude kasutuselevõtmine muudab elektroonilise hääletamise haavatavamaks ja keerulisemaks. Isikusamasuse tuvastamisel on lahenduseks pakutud avaliku võtme infrastruktuuri või biemeetriliste andmete põhist isikutuvastamist.[18]

Valimissaladust ei tagata[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta juulis avaldatud U.S. Vote Foundation analüüsi aruanne väidab, et mitte ükski olemasolev internetihääletuse süsteem ei garanteeri valija privaatsust ega korrektseid valimistulemusi.[19]

Survestamisvaba valikut ei tagata[muuda | muuda lähteteksti]

Survestamisvaba valiku tagamise problemaatilisust elektroonilisel hääletamisel, eeskätt internetihääletusega seoses, märgivad mitmed kriitikud.[18]

Elektroonilise hääletamise süsteemi madal töökindlus[muuda | muuda lähteteksti]

Elektroonilist hääletamist ohustavad valimismasinate rikked ja seadmete vigane toimimine.[18] Probleemid võivad olla seotud nii riistvara- (sh andmekandjad[18]) kui ka tarkvaraga. Üle interneti toimuva elektroonilise hääletamise korral lisanduvad ka võrgu toimimisega ja teenuse kättesaadavusega seotud probleemid. Need võivad olla põhjustatud ka sihilikest rünnetest, nt teenusetõkestusründed (DDoS)[20] või võltsserverid, kuhu valija pahaaimamatult juhitakse ja kus hääletades tema antud hääl valimistulemuses kajastumata jääb. Elektroonilst hääletamist ohustavad ka ulatuslikud voolukatkestused jms infrastruktuuririkked.

Vähene läbitestimine[muuda | muuda lähteteksti]

Võrreldes aastasadu või isegi -tuhandeid toiminud tavalise hääletusprotseduuriga on elektroonilise hääletamise protseduurid ja toimingud vaid väga põgusalt testitud. See jätab võmaluse, et võib leiduda mõni tõsine seni avalikuks tulemata puudus, mida pahatahtlikud isikud saavad kurjasti ära kasutada. Tavalise sedelhääletuse probleemsed kohad on reeglina teada ja kasutatakse meetmeid nendega toime tulemiseks.[20]

Oht riiklikule julgeolekule[muuda | muuda lähteteksti]

Avaliku võimu esindaja valimised on riikliku julgeoleku küsimus. Teadlased on näidanud, et kõik siiani avalikult auditeeritud kommertsiaalsed internetihääletuse süsteemid on olnud olemuselt ebaturvalised.[19]

Elektroonilise hääletamise kõrged kulud[muuda | muuda lähteteksti]

Elektroonilise valimise seadmed on kallid.[18] Lisaks tuleb elektroonilise hääletamise süsteemi pidevalt ajakohastada, et käia kaasas tehnika arenguga ja võimalike rünnete sooritajate käsutusse jõudvate meetodite ja suurema arvutusvõimsusega.[viide?] Kuna sageli on elektroonilise hääletamise probleemide puhuks või elektroonilist hääletamist mitteusaldavate valijate jaoks paralleelselt kasutuses traditsiooniline sedelhääletus, on valimiskulud seetõttu veelgi kõrgemad.[18]

Arvestatava osa valijate usalduse puudumine[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna paljud valijad ei suuda elektroonilise hääletamise protseduure detailideni mõista, on valijate seas oluline osa, kellel puudub usaldus sellise valimismeetodi vastu. See võib nende silmis diskrediteerida ka elektroonilist valimist vaid osaliselt kasutanud valimiste üldtulemust.[1] Usaldamatus võib tihti käia nii selle kohta, kas selline meetod ei ohusta valimissaladust, jäädvustades selle, kes kelle poolt hääletas, kui ka selle kohta, kas valija hääl ikka registreeritakse just selle kandidaadi poolt, kelle poolt ta tahtis hääletada.[18] Usaldamatust võib tekitada ka see, kas valimistulemus ikka loetakse kokku õigesti, või on seda mingil viisil manipuleeritud.

Usalduse loomist peetakse palju aega võtvaks paratamatuks tegevuseks, mis kaasneb elektroonilise hääletamise kasutuselevõtuga.[18]

Tarnijate vastutus pole proportsioonis võimalike kahjudega[muuda | muuda lähteteksti]

Elektrooniliste hääletussüsteemide tarnijad on väga harva pidanud vastutama elektroonilisel hääletamisel tekkinud turvaprobleemide või muude valimiskatastroofide eest.[19]

Elektroonilise hääletamise dokumenteeritud probleemid[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriigid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Floridas on valimismasinatega esinenud mitmeid probleeme, alates 2000. aasta presidendivalimistest. Valijad pdid valimismasinate viivituste tõttu pikalt ootama (minutitest tundideni), sest need ei toiminud korrektselt või ei toiminud üldse. Mitme piirkonna valimisametnikud pöördusid seetõttu kohtu poole taotlusega valimiste kestuse pikendamiseks. Kuberner Jeb Bush pikendaski valimiste kestust kahe tunni võrra, kuid osa valimispunkte ei saanud sellest piisavalt kiiresti teada ja lülitasid oma valimismasinad esialgse lõpptähtaja saabumisel välja. Hiljem masinaid valimiste jätkamiseks uuesti käivitada enam ei õnnestunud, sest masinad olid selliselt tehtud. Lisaks sellele oli paljudel valijatel probleeme ka elektrooniliste kaartidega, mida kasutati valimise alustamisel. Mõned masinad Miami-Dade maakonnas taaskäivitasid end, kui valija püüdis hääletada. Probleeme oli ka optiliste skanneritega, Orange maakonnas tuli suur hulk valimissedeleid käsitsi kokku lugeda, sest defektid tegid need optilistele skanneritele loetamatuks.[21] Perfokaardid said üsna laialdlaselt tuntuks 2000. aasta valimistel, kui nende ebakorrapärast kasutamist Florida Votomaticu-laadsetes valimismasinates süüdistati Ameerika Ühendriikide 2000. aasta presidendivalimiste tulemuste mõjutamises. Joseph P. Harrise poolt leiutatud valimismasinat Votomatic tootis litsentsi aluses IBM. William Rouverol, kes ehitas selle prototüübi ja taotles patendid, märkis, et pärast patentide aegumist 1982. aastal ilmusid turule madalama kvaliteediga analoogid. Floridas kasutatud masinatel oli vigade arv tema sõnul viis korda kõrgem kui ehtsal Votomaticul.[22] Perfokaarte kasutavad valimismasinad, eriti kõnealune Votomatic, kasutavad spetsiaalseid kaarte, millel on osalise perforeerimisega ette valmistatud kõikvõimalikud augukohad, mis lasevad valijal kaardi sisse hõlpsasti pliiatsiga auke torgata, vastavalt valimismasina poolt ette antud matriitsile. Selliste süsteemide probleemiks on mittetäielikult tekitatud augud - võib tekkida ebastandardselt väike auk või kõigest pilu või lohk kaardis, või jääb perforatsioonist välja lükatud tükike servapidi ikka auku rippuma. See tehniline probleem mõjutas Demokraatide sõnul 2000. aasta presidendivalimisi Floridas - kriitikud väitsid, et perfokaartidega valimismasinaid kasutati peamiselt Demokraate toetavates piirkondades ja et sadu valimissedeleid ei loetud korrektselt või need diskvalifitseeriti puuduliku perforatsiooni tõttu, mis süüdistuste kohaselt tipnes George W. Bushi võiduga Al Gore üle. Teised perfokaarte kasutavad valimismasinad on varustatud metallist augustusmehhanismiga, mis ei kannata kaugeltki nii suurel määral selle probleemi käes, kuid siiski kõrvaldasid enamik osariike kõik perfokaarte kasutavate valimismasinate tüübid pärast 2000. aasta Florida kogemust.[viide?]
  • Fairfaxi maakonnas, Virginias, kurtsid 04.11.2003 kolmes valimspunktis mõned valijad, et nad tahtsid hääletada kindla kandidaadi poolt, kuid sellele antud hääle indikaator kustus mõne sekundi järel iseenesest. Valimisametnikud proovisid seda viga korrata ja leidsid, et see esines "ühel juhul sajast katsest". Mõne kandidaadi poolt ei olnud alguses võimalik hääletada. Mõne valija arvates olid valimismasinad liiga keerulised kasutada. Mõned valimiste vaatlejad kurtsid, et valimismasinad olid üles pandud kaardinatega varjamata kohta, seega valijal polnud piisavalt privaatsust. Ühes valimisjaoskonnas ei toiminud neljast valimismasinast kaks, mis põhjustas pikki järjekordi. Valimispäeval läks rikki tuhandest masinast kümme. Need viidi valimiste ajal protseduurireeglite vastaselt maakonna keskusesse remonti ja toodi seejärel valimisjaoskonda tagasi. Ka venis valimistulemuste kokkuvõmine oodatust palju pikemaks - vaatamata lubadustele saada valimistulemus teada valimispäeva õhtuks, oli uute valimismasinate abiga tehtud valimistulemuse kokkuvõtmine üks kõige aegavõtvamaid, mida mäletati, ja valimistulemus selgus oodatust alles päev hiljem. [23]
  • Ettevõtte Premier Election Solutions (varem Diebold Election Systems) toodetud TSx valimismasinad tõrkusid paljude valijate käes Alameda ja San Diego maakondades 2. märtsil 2004 toimunud presidendivalimiste California eelvoorus, kuna valijakaardi kodeerijad ei toiminud.[24] 30. aprillil California riigisekretär Kevin Shelley tühistas kõikide puutetundliku ekraaniga masinate sertifikaadid ja nõudis kriminaalkaristust Diebold Election Systems'ile.[25] California prokurör otsustas kriminaalkaristuse vastu, kuid seejärel ühines kohtuasjaga Dieboldi vastu valimisametnikele esitatud valelike väidete pärast. Diebold maksis hagejale süüdistustest vabanemiseks 2.6 miljonit dollarit.[26] 17. veebruaril 2006 sertifitseeris aga California riigisekretär Bruce McPherson uuesti Diebold Election Systemsi DRE valimismasina ja optilise skaneerimisega valimissüsteemi.[27]
  • Napa maakonnas Californias jättis 2. märtsil 2004 valesti kalibreeritud optiline skanner registreerimata 6692 eelhääletamisel antud häält.[28]
  • Mitmed elektrooniliste valimismasinatega seotud vigase tehnoloogia juhtumid ja turvaintsidendid dokumenteeriti 1. augustil 2001 Brennani Õiguskeskuses New Yorki ülikooli õigusteaduskonna juures. New Yorki ülikooli õigusteaduskond avaldas raporti rohkem kui 60 näitega e-hääletamise masinate riketest 26 osariigis 2004. ja 2006. aastal. Näited puudutasid muuhulgas Sacramentos 2004. aastal hispaaniakeelseid valimissedeleid, millega valijad küll hääletasid, kuid mida valimistulemuse leidmisel ei arvestatud.[29]
  • 2010. aastal häkkisid Michigani ülikooli kraadiõppurid testvalimiste ajal Columbia piirkonna online valimissüsteemi ja muutsid kõik antud hääled ära oma lemmikkandidaadi poolthäälteks. Seda valimissüsteemi testiti sõjaväelaste ja välismaal viibivate kodanike poolt üle interneti kasutamiseks, ja see pidi kasutusele tulema samal aastal toimuvatel valimistel. Arvutiteadlastest häkkeriterühmal kulus kõigest 36 tundi, et leida paroolid ja murda süsteemi sisse.[30]
  • Probleemid 2006. aasta presidendivalimistel
    • Oktoobris 2006 toimunud eelhääletamisel Miamis, Hollywoodis ja Fort Lauderdale's, Floridas näidati kolme Demokraatide poolt anda tahetud häält hoopis Vabariiklaste poolt antud häältena. Valimisametnikud põhjendasid seda puutetundliku ekraaniga valimissüsteemi kalibreerimisvigadega.[31] Hilisem analüüs näitas, et paljusid valijaid segadusse ajanud valimissedeli vorm, mida valimismasinatel kasutati Sarasotas ja mõnes muus Florida maakonnas, valimismasinate kalibreerimisvead ja voolukatkestused korreleerusid usaldusväärselt puudulikult täidetud valimissedelite arvuga mitmes Florida maakonnas.[32]
    • Pennsylvanias sundis programmeerimisviga osa valijaid valima pabersedeli abil. Indiana 175 valimispunktis tuli samuti hädalahendusena kasutusele võtta pabersedelid. Nende osariikide maakonnad pikendasid ka valimispunktidide lahtioleku aega, et viivitusi korvata. [33]

[katkine link]

    • Ohio osariigi Cuyahoga maakonnas hangus Dieboldi arvutiserver ja lõpetas häälte lugemise, seejärel ummistusid printerid, mistõttu paljude häälte paberkoopiad jäid saamata ning häälte kokku lugemise järel puudus võimalus kindlaks teha, kas tulemus on õige.[34] Maikuus tuli optiliselt skaneerivate valimismasinate jaoks ebasobiva vormingu tõttu käsitsi kokku lugeda u 18000 eelhääletusel antud häält, mis lükkas tulemuste teadasaamise mitu päeva edasi. Valimisametnikud kaotasid ära ka häälte hoidmiseks kasutatavaid mälukaarte. Mittetulundusühingu Election Sciences Institute poolt augustis 2006 avaldatud raporti kohaselt esines tõsiseid probleeme eelvalimistel kasutatud Dieboldi e-hääletamise seadmetega, ning ligikaudu 10% varuks kasutatud pabersedelitel antud häältest võisid saada kahjustatud. Ohios oli e-hääletamisega probleeme esinenud ka varem. 2004. aastal said Ohio valimisametnikud tuhandeid pettusekaebusi valimiste läbiviimise kohta. Juunikuises ajakirja Rolling Stone artiklis heitis Robert F. Kennedy Jr. ette, et vähemalt 357000 valija valimissedelid jäid 2004. aasta valimistel registreerimata ja veerand Ohio elanikest ei olnud kantud valijate nimekirja. Diebold vaidles kirjas Rolling Stone toimetajale Jann Wennerile vastu, väites, et sellel artiklil "on vajakajäämisi tõsistele ajakirjanduslikele standarditele vastamiseks". 2005. aastal leidis House Judiciary Committee Demokraatidest meeskonna korraldatud juurdlus arvukaid tõsiseid kõrvalekaldeid Ohio presidendivalimistes. Nende hinnangul olid nendest probleemidest mõjutatud sajad tuhanded valijad.[35][29][36]
    • Arkansase osariigis Waldenburgis ei registreerinud puuteekraaniga arvuti ühe populaarsema kandidaadi poolt mitte ühtki häält, kusjuures ka see kandidaat kinnitas, et ta ise hääletas enda poolt, mistõttu oleks pidanud saama vähemalt ühe hääle. See on üks näide häälte kadumaminekust puutetundliku ekraaniga masinatel.[viide?]
    • Florida osariigis Sarasotas oli 18 000 valija valimissedelil täitmata kongressi valimise osa. Järgnenud uurimine leidis, et puudulikult täidetud sedelid ei olnud tingitud mitte tarkvaraveast, vaid viletsast valimissedeli kujundusest.[37]
    • Marylandis hoiatas valimistel tagasi kandideeriv Vabariiklaste kuberner Robert Ehrlich valijaid ette valimispäeval valimispunktides hääletamist vältima ja andma oma hääl posti teel, sest kuu aega varem toimunud osariigi eelvalimistel esines valimispunktides väga suuri probleeme. Nimelt oli valimisametnik unustanud varustada masina aktiveerimise kaardiga rohkem kui 200 valimispunkti valimismasinad, mistõttu tekkis tõeline kaos. Paljud valimismasinad hangusid, elektroonilised valimisnimekirjad lakkasid toimimast ja valimispunktides lõppesid otsa varuvariandina tehtud paberil valimissedelid. Valijatele jäi ebakindlus, kas nende hääl läks arvesse. Probleeme teravdas veelgi see, et nendel valimistel oli karmistatud valijate isikusamasuse tuvastamiseks kasutatavatele dokumentidele esitatavaid nõudeid ja poliitikud süüdistasid valimisametnikke valijatelt valima pääsemiseks pildiga dokumendi esitamise valikulises nõudmises.[35]
  • Probleemid 2008. aasta presidendivalimistel
    • Virginias, Tennessees ja Texases muutsid puutetundliku ekraaniga valimismasinad esimestel hääletamise katsetel valija antud hääle-eelistust.[14]
    • Humboldti maakonnas Californias kustus turvaprobleemi tõttu andmebaasist 197 valimissedelit.[38]
  • California e-hääletamise seadmete analüüs
    • Mais 2007 tellis California riigisekretär Debra Bowen põhjaliku analüüsi kõigi osariigis kasutatavate elektroonilise hääletamise masinate kohta. Ta kaasas arvutiturbe eksperte, keda juhtis California ülikool, et hinnata elektroonilise hääletamise süsteemi tarkvarade lähtekoodi turvalisust, aga ka praktiliselt testida valimispäeva kõige negatiiivsemate stsenaariumite realiseerumist, püüdes leida haavatavusi, mis võimaldavad valimispettusi, või muid vigu. See analüüs sisaldas ka põhjalikku ülevaadet seadmete tootjapoolsest dokumentatsioonist, nagu ka ülevaadet juurdepääsetavusest (sh kehalise puudega isikutele) ja alternatiivsete keelte võimalustest.
    • 3. augustil 2007 anti testide tulemusel välja 4 põhjalikku riigisekretäri resolutsiooni (ettevõtete Diebold Election Systems, Hart InterCivic, Sequoia Voting Systems ja Elections Systems and Software, Inc. kohta) ja 25. oktoobril 2007 täiendati seda korrigeeritud resolutsioonidega Dieboldi ja Sequoia valimismasinate kohta.[39] Arvutiturbe eksperdid leidsid olulisi turvaauke kõigi tootjate valimismasinatest sh selliseid, mis võimaldavad isegi mitte-eksperdil ilma teiste abita kogu valimisprotsessi oluliselt mõjutada. Nende 3. augusti resolutsioonidega tühistas California riigisekretär Bowen kõigi analüüsitud valimismasinate sertifikaadid, lisaks ka ES&S InkaVote valimismasinal, mis ei olnud testimisse kaasatud, sest tootja esitas selle alles pärast tähtaja kukkumist. Tehnoloogilise haavatavuse taset testinud töörühma poolt koostatud analüüsi aruanne anti välja 27. juulil 2007. 2. augustil 2007 avaldati aruanne, mille pani kokku valimismasinate tarkvarade lähtekoodist vigu otsinud töörühm. Mõlemad aruanded leidsid, et testitud süsteemidest kolm olid kaugel sellest, et täita miinimumnõudeid, mis on sätestatud 2005. aasta vabatahtlikes suunistes valimismasinatele (Voluntary Voting System Guidelines). Mõned testitud valimismasinad sertifitseeriti hiljem uuesti, kehtestades uued ranged turvanõuded.[40] Nende valimismasinate tootjatele anti 2008. aasta veebruari California presidendi eelvalimiseni aega turvaprobleemide parandamiseks ja tagamaks, et valimistulemust saab põhjalikult kontrollida.
    • Premier Election Solutionsi (endine Diebold Election Systems) AccuVote-TSx valimismasinat uuris rühm Princetoni ülikooli arvutiteadlasi 2006. aastal. Nende uuringu tulemus näitas, et AccuVote-TSx oli ebaturvaline ja sellele sai "paigaldada valimistulemuste võltsimise tarkvara vähem kui ühe minutiga". Teadlased väitsid ka, et nendel masinatel saavad arvutiviiruseid ühelt masinalt teisele edasi kanduda "valimiste normaalsete eel- ja järeltoimingute käigus".[41]

Araabia Ühendemiraadid[muuda | muuda lähteteksti]

Araabia Ühenemiraatides toimus esimene elektrooniline hääletamine Föderaalse Riikliku Nõukogu valimistel 24. septembril 2011. Valimisõigus oli seotud elanikeregistri ja biomeetrilise isikutunnistuse kiipkaardiga. Valimiste lahendus oli arhitektuurilt detsentraliseeritud, valimine toimus ainult valimispunktidesse üles seatud puutetundliku ekraaniga valimismasinatel (100% elektrooniline hääletus). Kasutati sertifitseeritud kommertsiaalset elektroonilise hääletamise tarkvara. Valimissedel prinditi kontrolliks välja ja see lasti valimisurni. Emiraatide siseselt peeti jooksvat arvestust valimisaktiivsuse üle ja see info sünkroniseeriti regulaarselt ka Abu Dhabi keskusega. Elektrooniliselt antud hääled edastati valimiste avaliku võtmega krüpteeritult anononüümse sertifikaadiga signeeritud digiümbrikus arvutivõrgu kaudu keskusesse ning valmistulemus selgitati valimispunktide sulgemise järel lühikese ajaga. Kokku hääletas elektrooniliselt 35000 valijat (kokku oli valijate nimekirjades 130000 valimisõigusega isikut, e-hääletanuid oli neist 27%). Valimiste tehniline komisjon tegi analüüsi põhjal järelduse, et elektroonilise hääletamise süsteemi üldine turvalisus sõltub pigem rakendatavatest operatiivsetest meetmetest, mitte niivõrd süsteemi ehitatud turvalisusest.

  • Probleemidest esines valimismasinate hangumist, mis võis valija jätta olukorda, kus ta ei saanud aru, kas tema hääletamine õnnestus või mitte (ja samas uuesti hääletada ei saanud).
  • Ka printerid kippusid puhkerežiimi minema, mis nõudis järelvaataja sekkumist. Puhkeoleku ajal valimissedeli väljaprint ei õnnestunud, kuid sedel siiski talletati automaatselt ja seda sai spetsiaalse parooli abil ikkagi välja printida.
  • Mõned kasutajad sattusid valimismasina taha ilma eelneva isikutuvastamise protseduurita, kuid sattusid siis segadusse, sest süsteem ei lubanud neil hääletada.
  • Andmete keskusesse edastamine takerdus kahes suuremas valimispunktis, mistõttu häälte miksimine, kokkulugemine ja tulemuste teadasaamine viibis umbes tund aega.
  • Mõnedel valijatel tekkis probleeme ID-kaardiga (vigane kiip jms), neile anti hääletamiseks eraldi kaart.
  • Mõned valijad nurisesid selle üle, et väljaprinditud valimissedeli pidi urni panema ja valijale ei jäänud tõendit.[42][43]

Austraalia[muuda | muuda lähteteksti]

  • iVote on üle arvutivõrgu toimiv hääletussüsteem New South Walesis, mis annab vastava õigusega valijatele võimaluse hääletada üle interneti. Siiski oli 2015. aasta New South Wales osariigi valimistel mitmeid kaebusi selle kohta, et üle 66000 e-hääle võis sattuda ohtu. Kuigi iVote koduleht on turvaline, usuvad turvalisuse spetsialistid, et kolmanda osapoole veebileht suutis süsteemi rünnata. See oli esimene kord, kui tõsine haavatavus avastati parajasti toimuvate valimiste ajal.[44]

Brasiilia[muuda | muuda lähteteksti]

Brasiilia ponnistused elektroonilise hääletuse kasutuselevõtu suunas algasid juba alates 1986. aastast, esialgu küll vaid elektrooniliste valimisandmebaaside kasutuselevõtuga. Elektroonilise hääletamise kasutuselevõtu eesmärk oli valimispettuste vähendamine. Elektrooniline hääletamine spetsiaalsetel valimismasinatel sai Brasiilias alguse 1996. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel. 1998. aasta valimistel hääletas 2/3 valijatest elektrooniliselt. Alates 2000. aastas on Brasiilia valimised olnud 100% elektroonilise hääletamisega. Valimismasinad on toodetud erinevate firmade poolt, nende vastavust riiklikult kehtestatud nõuetele kontrollitakse eelnevalt. Valimismasinaid kasutatakse nii kasutaja identifitseerimiseks, hääletamiseks kui ka tulemuste kokku võtmiseks. Valimiste tarkvara on suletud lähtekoodiga kommertstarkvara, kuid Brasiilia erakondadel on võimalik seda auditeerida. 2009. aastal korraldati turvalisuse testimiseks valimissüsteemi häkkimise konkurss. Alates 2012. aasta valimistest on valimismasinate abil isikutuvastamine viidud biomeetrilistele alustele. Kui alguses kasutati elektroonilisel hääletamisel kontrollitavuse huvides valimissedelist ka paberil koopiat, siis tehniliste probleemide tõttu printeritega on sellest loobutud. Kriitikud ongi ette heitnud kontrollitava paberjälje puudumist, mis teeb elektroonilise hääletuse kontrollimise võimatuks ja kõik sõltub usaldusest tarkvara vastu. Brasiilia on oma elektroonilist hääletussüsteemi laenanud ka naaberriikidele - Paraguaile ja Ecuadorile.[45][46]

Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kui ühe e-valimisi toetava argumendina on selle pooldajate poolt Eestis rõhutatud väga turvalise digitaalse isikutunnistuse olemasolu[47], millel kogu e-valimiste lahendus põhineb, siis 2017. aastal teatavaks saanud ID-kaardi kiibi turvanõrkus, mis puudutas suuremat osa kodanikest, heitis varju ka sellele argumendile. Vaatamata sellele, et turvaveast teatati enne 2017. aasta kohalike omavalitsuse volikogude valimisi, eiras Vabariigi Valimiskomisjon seda turvaprobleemi ja korraldas ikkagi e-valimised.[48] Alles valimiste järel tunnistati turvaprobleem kriitiliseks ja peatati probleemsete ID-kaartide sertifikaatide kehtivus.[49] E-valimiste tulemusi aga ei tühistatud.
  • E-valimistel on üheks tõsiseks probleemiks see, et valija isikut ei tuvastata. Tuvastatakse vaid elektroonilist identiteeti kandev mikrokiip, ja eeldatakse, et selle kiibi kasutajal on õigus valida, kui isikul, kelle nimele see kiip väljastati, on valimisõigus. Kiibi kasutaja aga ei pruugi olla sama isik, kelle nimele see kiip väljastati.[50]
  • E-valimistel ei kontrollita ka seda, kas valija on e-valimise hetkel üksi ja kasutab valimissaladuse hoidmiseks vajalikke meetmeid.[50]
  • E-valimistel on esinenud ka ettenähtud valimistoimingute protseduuride rikkumist valimiskomisjoni liikmete poolt. Samuti olukordi, kus valimiskomisjon ei reageeri adekvaatselt e-valimiste tarkvara poolt väljastatud kriitilistele veateadetele.
  • 2011-2015 tomunud e-valimistel kasutati auditeerimata tarkvara. 2015. aastaks ei olnud kordagi auditeeritud seda tarkvara, millega hääled kokku loetakse ja mis annab e-valimiste tulemused.[51]
  • 2011-2015 tomunud evalimistel kasutati auditeerimata tarkvara. 2015. aastaks ei olnud kordagi auditeeritud seda tarkvara, millega hääled kokku loetakse ja mis annab e-valimiste tulemused.[51][52][53]
  • Hääle salajasus ei ole tagatud. Võimalik on kindlaks teha konkreetse e-valija poolt antud hääl. Konkreetse isiku hääle-eelistuse saab teada näiteks nii, kui võrreldake valimistulemust, mis on leitud kõigi kehtivate e-häälte põhjal, valimistulemusega, mis saadakse, kui krüpteeritud hääli hoidvas serveris tühistada selle isiku hääl ja sooritada uuesti häälte kokkulugemise toimingud.[51] Lisaks ei kontrolli keegi, kas valija hääl kõrvalistele isikutele juba valimise hetkel teatavaks ei saa[54]
  • E-valimiste logifailides on kõrges eas e-valijate uskumatut nobedust ja suurt e-valimiste lembust näitavad tõendid. Näiteks 2015. aasta Riigikogu e-valimistel oli üks kiireimatest e-hääletamise toimingu sooritanutest 104-aastane vanaproua, kel kulus hääletamisele kokku vähem kui 35 sekundit. Üle 94-aastaste naiste seas oli e-hääletamine mitmes vanuseastmes lausaline (vanuseastmes 100% valimisõiguslikest isikutest kasutas e-valimise võimalust). See viitab sellele, et keegi hääletab ise kõrges eas valimisõiguslike isikute eest.[51][55]

Eesti e-valimiste protseduuride audititest:

  • Andmete hävitamise protseduur ei ole läbipaistev.[56]
  • Irdmeedia kasutamine on reguleerimata. Seda vaatamata sellele, et sama probleem oli juba 2 aastat varem toimunud valimistel kus audit sellele probleemile tähelepanu juhtis. [56]
  • Valimiste lõpuprotseduurides tehti jooksvalt muudatusi rikkudes eelnevalt kokku lepitud protseduurireegleid.[56]
  • Valijate nimekiri ei vastanud vormingunõuetele. E- hääletamise esimesel päeval, 10. oktoobril ettevalmistatud valijate nimekirja uuenduste fail osutus vigaseks, mille tulemusena serverid andsid andmete importimisel veateate “Valijate nimekiri ei vasta vormingunõuetele”. Rahvastikuregistri volitatud töötleja poolt toodetud valijate nimekirjade uuendamise fail sisaldas vigast rida (olematut jaoskonna numbrit). Andmete sisselugemise õnnestumiseks tuli vigane rida failist käsitsi eemaldada. Audit märkis, et "Manuaalne failide redigeerimine pärast nimekirjafaili ja selle kontrollsumma tekitamist rahvastikuregistri volitatud töötleja poolt ei tohiks olla lubatud."[57]
  • Andmete korduva ülekirjutamise tegevuse tegematajätmine krüpteeritud e-häälte hävitamise protseduuri läbiviimisel. Ettenähtud "Kõvakettal olevad andmed tuleb esmalt kustutada, kirjutades nende iga sektorit viis korda üle juhuslike andmetega, seejärel kõvaketas sobilike seadmetega hävitada." andmete ülekirjutamist seekordsel häälte hävitamise protseduuril ei teostatud, vaid hävitati kettad põhjaliku füüsilise deformeerimise teel. Andmete mitmekordset ülekirjutamist rakendati kõvaketastele, mida ei hävitatud – näiteks HES ja LOG serverite kõvakettad.[58]
  • Proovihääletusel ei õnnestunud hääletusperioodi automaatselt alustamine ettemääratud kellaajal. Lisakatsetusel uuesti konfigureeritud kellaajaga automaatne üleminek hääletusperioodi samuti ebaõnnestus. Seetõttu teostati proovihääletusel hääletusperioodile ülemineku tegevused manuaalselt. Seoses automaatse hääletusperioodile ülemineku mittetöötamisega otsustati ka tegelikul hääletusel teostada hääletusperioodile üleminek käsitsi.[58]
  • Valijate nimekirjade täiendamistel oli puudu korrektne kontrollsumma fail. Süsteemide seadistamise päeval Hääletalletusserverisse valijate nimekirjade täienduste laadimisel andis süsteem veateate, et puudu on SHA-256 kontrollsumma fail. Samas laadimiseks kastutataval kettal oli olemas SHA-1 versioon kontrollsumma failist. Sama veateade tuli hiljem ka HES-i seda sama täienduste faili sisse lugedes. Sama viga tekkis kogu hääletusperioodi jooksul iga kord valijate nimekirjade täienduste laadimisel.[58]
  • HES (häälte edastamise server?) serverisse jäi algselt paigaldamata üks tarkvarapakett, mis ei kuulu avalikustatud serveri lähtekoodi hulka. Pakk tegeleb laekunud e-häälte analüüsiga ning toodab serveri logidesse lisainformatsiooni, mis on vajalik probleemide lahendamiseks. Pakk paigaldati operaatorite poolt serverisse 10. oktoobril 15:15, kui hääletamine oli kestnud juba üle 6 tunni.[57]
  • HLR (häältelugemisrakenduse server?) serverist ei õnnestunud kirjutada valimistulemuste faili DVD-toorikule. E-hääletamise tulemuste failide ülekandmise protsessi käigus ei õnnestunud häältelugemisrakendusest salvestada faile välisele andmekandjale (DVD-toorik). Situatsiooni lahendamiseks kasutati protseduurivälist lahendust, mis seisnes failide ülekandmises mälupulga abil. Kontrollimata ja muid faile sisaldava mälupulga kasutamine kätkeb endas infoturberiske ja ei ole vaatlejatele piisavalt läbipaistev.[57]
  • Apache veebiserveri konfiguratsiooni muutmine: 24. veebruaril muudeti protseduuriväliselt häälte edastamise serveri (HES) Apache veebiserveri konfiguratsiooni. HES Apache veebiserveri konfiguratsioon oli selline, mis ei lubanud saada HES-ga ühendust Windows operatsioonisüsteemi kasutavaid klientsüsteeme juhul, kui neil oli paigaldamata tarkvara uuendus (http://www.microsoft.com/technet/security/bulletin/MS10-049.mspx). Apache konfiguratsioonis eemaldati trellid rea „SSLInsecureRenegotiation on” eest, mis tähendas vastava seadistuse juurest kommentaaride märkide eemaldamist ja seadistuse aktiveerimist. Seadistuse muutmise tagajärjel said HES ühendust ka klientarvutid, kus Windows operatsioonisüsteemil puudus vajalik turvauuendus. Turvauuenduse puudumine oli kujunenud probleemiks paljudele hääletajatele, millele viitas suur hulk päringuid ID-kaardi infotelefonile.[59]
  • Vaheauditi käigus esinenud viga olekupuus: Protseduuriliselt on ette nähtud HTS vaheauditi teostamine, mille käigus kontrollitakse serveri andmestruktuuride kooskõlalisust ja talletatud häälte terviklust. Vaheauditi genereerimisel 01.03.2011 ilmus teade - "Viga olekupuus 1". Viga olekupuus esines, kuna üht häält sisalduv failinimi sisaldas sümbolit „?“, mis ei ole olekupuu failinimedes aktsepteeritud. [59]
  • Häälte verifitseerimise ebaõnnestumine HTS auditi funktsiooni käigus, mis käivitati 03.03.2011 ning mis verifitseerib e-hääled, ei õnnestunud kahe hääle verifitseerimine. Nende kahe isiku sertifikaat oli hääle andmise ja auditi funktsiooni käivitamise vahelisel ajal aegunud. Sertifikaadi aegumise tähtaeg on kaasas digitaalallkirjal, millega hääl allkirjastati. Auditi käigus kontrollitakse sertifikaadi aegumise kuupäeva ja juhul, kui see on auditi ajaks aegunud, jäetakse hääl verifitseerimata.[59]
  • Rikutud e-hääl kokkulugemisel: Tulenevalt Riigikogu valimise seadusest ei võimalda e-hääle andmiseks kasutatav Valijarakendus sedeli rikkumist. 06.03.2011 toimunud e-häälte lugemisel tunnistati siiski üks e-hääl kehtetuks, mistõttu see konkreetne hääl ei kajastunud valimistulemustes. Kuna e-hääl jõudis lugemisele ehk läbis edukalt kõik eelnevad verifitseerimised,dekrüpteerus ilma vigadeta ning kandidaatide nimekirjad HES'is ja HLR'is olid omavahel kooskõlas, jääb järele neli võimalust kehtetu hääle tekkimiseks:
  1. viga Valijarakenduses, mis on ümbrikusse pannud vigase andmestruktuuri;
  2. viga HES'is, mis on saatnud valijale vigase kandidaatide nimekirja;
  3. viga HLR'is, mis on dekrüpteeritud andmeid valesti interpreteerinud;
  4. sihilik rikutud e-hääle postitamine konkreetse isiku poolt.
Audit leidis, et kuna eeltoodud neljanda võimaluse realiseerumist hinnatakse pigem ebatõenäoliseks, tuleks hääletussüsteemi tulenevalt rikutud e-häälest põhjalikumalt analüüsida.[59]

Holland[muuda | muuda lähteteksti]

  • 30. oktoobril 2006 tühistas Hollandi siseminister 1187 Sdu NV toodetud valimismasina litsensi, mis on u 10% kõigist, sest luure- ja julgeolekuteenistus tõestas, et hääletamist on võimalik pealt kuulata kuni 40 meetri kauguselt, kasutades selle seadme monitori poolt kiiratavaid elektromagnetlaineid.[60] See otsus tehti 24 päeva enne riiklikke valimisi Hollandi rohujuuretasandi organisatsiooni Wij vertrouwen stemcomputers niet (eesti keeles: "Me ei usalda valimismasinaid") survel.[61][62]

India[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aprillis 2017 leiti Dholpuris, Rajasthani osariigis, et 18 elektroonilist valimismasinat registreerisid hääli valele isikule. Ühele erakonnale antud hääled registreeriti ekslikult hoopis teise erakonna, Bharatiya Janta Party (BJP), häältesaagiks.[63]
  • Aprills 2017 toimunud valimistel Bhindis (Madhya Pradesh) leiti võltsitud elektroonilised valimisseadmed, mis registreerisid hääli BJP-le isegi kui valija hääletas mõne muu erakonna poolt. Selle juhtumi tõttu peeti kinni 18 valimisametnikku, kuid valimistulemused jäeti kehtima.[64]
  • Omesh Saigal, IIT vilistlane ja IAS ametnik, demonstreeris, et 2009. aasta India valimised, kui Congress Party of India tuli tagasi võimule, võisid olla võltsitud. See sundis valimiskomisjoni üle vaatama kasutuses olevad elektroonilised hääletusseadmed.[65]

Jaapan[muuda | muuda lähteteksti]

  • Alates aastast 2002, mil Jaapanis elektroonilist hääletamist esmakordselt kasutati, kuni aastani 2009 kasutati elektroonilist hääletamist 20 korral, ja seda on kasutanud kümme erinevat kohalikku omavalitsust. Kehtiva seaduse kohaselt võib elektroonilist hääletamist kasutada vaid kohaliku omavalitsuse juhi või nõukogu liikmete valimistel.
  • Kasutatud on puutetundliku ekraaniga valimismasinaid, mis talletavad reeglina valijate tehtud valikud seadmesiseselt. Vaid kahel juhul on kasutaud valimispunktis klient-server lahendust, kus valimispunkti kõik seadmed talletavad valimistulemuse samas kohas. Neist ühes, Kani linnas Gifu prefektuuris, tekkis juulis 2003 toimunud valimistel serveririkke tõttu olukord, kus valimispunkti kõigi valimisseadmete kasutamine muutus võimatuks ja see avaldas mõju valimistulemusele, mistõttu valimised tunnistati kehtetuks. Valimismasinate rikkeid on esinenud mujalgi, kuid reeglina lahendatakse need rikkis seadme varuseadmega asendamisega. Kohalikku võrku ühendamata valimisseadmetes toimub häälte salvestamine paralleelselt kahele mälukaardile, millest teine täidab varukoopia funktsiooni. Valimistulemused tuuakse valimispunktidest füüsilisel andmekandjal, magnetoptilisel kettal, mitte üle arvutivõrgu (valimisseadmete avalikku sidevõrku ühendamine on seadusega keelatud). Seadmete rikete puhuks on pakutud välja varianti, et elektroonilisel hääletamisel tuleks võimaliku seadmerikke puhuks anda igaks juhuks hääl paralleelselt ka pabersedelil, kuid see muudaks elektroonilise hääletamise algse mõtte väga ähmaseks.
  • Kuigi Jaapanis on elektroonilise hääletamise juurutamiseks kehtestatud teatavad maksusoodustused ja toetused, on seal mõnes omavalitsuses (nt Sabae linnas Fukui prefektuuris) loobutud e-valimiste kasutuselevõtust, sest see on osutunud liiga kalliks.[18]

Kanada[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kanada riiklik valimiskomisjon on otsustanud veel mitte kaaluda internetihääletuse kasutamist, kuid mõned Kanada piirkonnad on seda siiski uurinud. Toronto linn tegeles kolme erineva süsteemi turvatestimisega ja leidis kõik need olevat kõlbmatud.[66] 7. juunil 2016 moodustas Kanada alamkoda komisjoni valimisreformi läbiviimiseks ja alternatiivsete valimissüsteemide välja pakkumiseks.[67] Komisjoni raport avaldati 1. detsembril 2016 ja see oli vastu internetihääletuse kasutuselevõtule.[68] Ka 2017. aastal riigi valimiskomisjoni tehtud riigihanke eelteade avaldab, et riigi tasandil ei kavatseta elektrooniliste hääletussüsteemide kasutuselevõttu ei häälte andmiseks ega kokku liitmiseks.[69]
  • Kanadas on interneti teel elektrooniline hääletamine tingituna riigi föderaalsest administreerimisest omavalitsuste ja provintside lõikes erinevalt lahendatud. Iga haldustase ja -üksus on vaba iseseisvalt otsustama, millist valimismeetodit kasutatakse. Mõnes on olnud täielikult vaid elektroonilise hääletamisega valimisi, mõnes on paralleelselt toimunud ka pabersedelitel hääletamine. Mõnes provintsis on elektrooniline hääletamine üldse keelustatud. Ka elektroonilise hääletamise jaoks kasutatavad tehnilised lahendused varieeruvad suures ulatuses. Riiklikul tasemel internetihääletusi toimunud ei ole, kuigi riigi valimiskomisjon on vastavat võimalust uurinud (testideni veel jõutud ei ole). Riigi või provintsi tasemel valimiste internetihääletusena kooraldamise võimalust ei sätesta ei Kanada ega ka ühegi provintsi valimisseadus ja siiani neid korraldatud pole, kuid valimisseadus lubab siiski uuemaid tehnoloogiaid testida. Sellist testhääletust planeerib Ontario provints. Kohalikul tasemel on interneti teel elektroonilisi häältamisi toimunud kahes provintsis: Ontarios ja Nova Scotias. Ontarios testisid 12 kohalikku omavalitsust internetihääletust juba 5.-10. novembril 2003 toimunud valimistel. Iga järgmise valimisega on intertnetihääletust kasutavate omavalitsuste arv kasvanud. 2014. aasta oktoobris pakkus juba ligi 25% Ontario omavalitsustest (98/414) internetihääletuse võimalust. Nova Scotias toimusid esimesed internetihääletust võimaldavad valimised 2006. aastal, kui 4 omavalitsust võmaldasid seda valimismeetodit. 2012. aastal oli selliseid omavalitsusi juba 14. Briti Columbias ja Ontarios aktsepteerivad oma valimistel ja referendumitel interneti teel hääletamist ka mõned põliselanike (indiaanlaste) kommuunid.[45]
  • Quebec katsetas elektroonilist hääletamist 2005. aasta valimistel ja avaldas hiljem kriitilise aruande. 06.11.2005 toimunud korralistel valimistel kasutatud elektroonilisel hääletamisel esines nii palju probleeme (valimismasinate rikked, valmistulemuste teadasaamise suured ajalised viited), et jaanuaris 2006 kehtestasid kõik Quebeci omavalitsused elektrooniliste hääletuste moratooriumi, mis kestab praeguseni.[70][71]
  • 16. juunil 2017 avaldas Kanada sidejulgeoleku asutus (Communications Security Establishment) aruande pealkirjaga "Cyber Threats to Canada's Democratic Process" ("Kanada demokraatliku protsessi küberohud"). Aruanne märgib, et Kanada on sihikule võetud erinevat laadi vastaste poolt, sealhulgas riigi tasemel vastased ja küberkurjategijad. See aruanne järeldab, et Kanada föderaalsed valimised on hästi kaitstud, sest need viiakse läbi pabersedelite meetodil ja rakendatakse tõhusaid kaitsemeetmeid.[72]

Soome[muuda | muuda lähteteksti]

  • Soomes tunnistas Kõrgem Halduskohus kehtetuks katseliselt rakendatud elektroonilise hääletamise tulemused kolmes omavalitsuses ja käskis seal kohaliku omavalitsuse valimised uuesti korraldada (Karkkila, Kauniainen ja Vihti). Sellel süsteemil oli kasutatavuse probleem, kus teadetest ei saadud aru, kas hääl sai antud või mitte. 232 juhul (2% häältest) olid valijad sisse loginud, teinud oma valiku, kuid jätsid selle kinnitamata ja lahkusid valimiskabiinist - need hääled jäid registreerimata.[73] Piloot-elektroonilise hääletuse nurjumise järel hülgas Soome valitsus plaani jätkata valimismasinatel põhineva elektroonilise hääletusega. Aruandes[74] tõdeti, et seda valimismasinat enam ei arendata ja Soome valitsus jälgib maailmas erinevate elektrooniliste hääletussüsteemide osas toimuvaid arenguid.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Bar-El Hagai "Why secure e-voting is so hard to get"
  2. Thompson, Ken (August 1984) Reflections on Trusting Trust
  3. Schneier, Bruce (September 2004), openDemocracy What’s wrong with electronic voting machines?
  4. Bruce Schneier "An Incredibly Insecure Voting Machine", Schneier on Security
  5. Feldman, Halterman & Felten "Security Analysis of the Diebold AccuVote-TS Voting Machine", Usenix
  6. Bruce Schneier "What's Wrong With Electronic Voting Machines?", Schneier on Security
  7. "Wichita State mathematician says Kansas voting machines need to be audited to check accuracy", Topeka Capital-Journal
  8. Nicole Kobie "Why electronic voting isn't secure", The Guardian
  9. Alex Hern "Should Britain introduce electronic voting?", The Guardian, 03.12.2015
  10. Rubin, Avi. 2002. [1] Communications Policy and Information Technology: Promises, Problems, Prospects.
  11. Germann, Micha; Serdült, Uwe (2017-06-01). "Internet voting and turnout: Evidence from Switzerland". Electoral Studies 47: 1–12. doi:10.1016/j.electstud.2017.03.001.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  12. 12,0 12,1 Daniel Bochsler "Can Internet voting increase political participation? Remote electronic voting and turnout in the Estonian 2007 parliamentary elections" 26.05.2010
  13. "The Constitutionality of Electronic Voting in Germany, National Democratic Institute USA
  14. 14,0 14,1 Kurt Kleiner "E-Voting's Biggest Test", Technology Review, 03.11.2008
  15. Mellon, Jonathan; Peixoto, Tiago; Sjoberg, Fredrik M (2017-06-01). "Does online voting change the outcome? Evidence from a multi-mode public policy referendum". Electoral Studies 47: 13–24. doi:10.1016/j.electstud.2017.02.006.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  16. Vasudevan Mukunth"Ten Questions Worth Asking About EVM Tampering", The Wire, 10.05.2017
  17. Drew Springall, Travis Finkenauer, Zakir Durumeric, Jason Kitcat, Harri Hursti, Margaret MacAlpine, Alex Halderman [https://dl.acm.org/citation.cfm?id=2660315 "Security Analysis of the Estonian Internet Voting System"
  18. 18,00 18,01 18,02 18,03 18,04 18,05 18,06 18,07 18,08 18,09 18,10 Masahiro Iwasaki "E-voting in Japan: 2002-2009", Nihon University, 09.07.2009
  19. 19,0 19,1 19,2 19,3 Joseph R. Kiniry, Daniel M. Zimmerman, Daniel Wagner, Philip Robinson, Adam Foltzer, Shpatar Morina "The future of voting. End-to-end verifiable internet voting. Specification and feasibility assessment study", U.S. Vote Foundation, juuli 2015
  20. 20,0 20,1 Helger Lipmaa "E-valimiste turvalisus — krüptograafi vaatevinkel", 18.08.2003
  21. Dr. Rebecca Mercuri "Florida Primary 2002: Back to the Future", Notablesoftware.com, 11.09.2002
  22. "IGS Votomatic Prototype Goes to the Smithsonian", University of California, Berkeley, Institute of Governmental Studies, Public Affairs Report, volume 42, issue 4, talv 2001
  23. David Cho and Lisa Rein"Fairfax To Probe Voting Machines", Washington Post, 18.11.2003
  24. Greg Lucas "State bans electronic balloting in 4 counties; Touch-screen firm accused of 'reprehensible,' illegal conduct", San Francisco Chronicle, 01.05.2004
  25. Michael Hardy "California nixes e-voting", Fcw.com, 03.03.2004
  26. "Diebold to Settle E-Voting Suit", Wired.com, 10.11.2004
  27. "Approval of use of Diebold Election Systems, Inc", State of California Secretary of State, 17.02.2006.
  28. Kim Zetter [archiveurl=https://web.archive.org/web/20130916220702/http://www.wired.com/politics/security/news/2004/03/62721 "E-Vote Snafu in California County], Wired, 19.03.2004
  29. 29,0 29,1 "Hearing on verification, security and paper records for our nations's electronic voting systems. Hearing before the Committee on House Administration, House of Representatives. One hundred ninth congress, second edition."
  30. Sarah Wheaton "Voting Test Falls Victim to Hackers", The New York Times, 08.10.2010
  31. Miami Herald, oktoober 2006
  32. Walter R. Mebane, Jr. "Machine Errors and Undervotes in Florida 2006 Revisited", 05.01.2009
  33. Forbes[2]
  34. Clive Thompson "Can You Count on Voting Machines?", The New York Times, 06.01.2008
  35. 35,0 35,1 "Whose Polls Are Problematic?", Forbes, 07.11.2006
  36. Steven Hertzberg "DRE Analysis for May 2006 Primary Cuyahoga County, Ohio", Election Sciences Institute, august 2006
  37. Susan Pynchon and Kitty Garber "Sarasota’s Vanished Votes. An Investigation into the Cause of Uncounted Votes in the 2006 Congressional District 13 Race in Sarasota County, Florida", Florida Fair Elections Center, jaanuar 2008
  38. Wendy M Grossman "Why machines are bad at counting votes", The Guardian, 30.04.2009
  39. CA SoS Top to Bottom Review [3]
  40. Simons, Barbara. August 13, 2007. "California: The Top to Bottom Review.", The Voter
  41. Riordan, Theresa. 13 September 2006. [4], Princeton University.
  42. Ali M. Al-Khouri "E-Voting in UAE FNC Elections: A Case Study", Emirates Identity Authority, Information and Knowledge Management, ISSN 2224-5758 (Paper) ISSN 2224-896X (Online) Vol 2, No.6, 2012
  43. "First electronic elections in the Middle East: Emiratis Vote Using Scytl’s Technology"
  44. Michael Safi "NSW election result could be challenged over iVote security flaw", The Guardian
  45. 45,0 45,1 "E-Voting"
  46. ""
  47. http://forte.delfi.ee/news/tarkvara/miks-eesti-e-valimised-maailmas-ainulaadsed-on?id=70821623
  48. https://www.aripaev.ee/uudised/2017/09/21/kohus-jattis-e-valimised-jousse
  49. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/blogi-ja-fotod-turvariskiga-id-kaartide-sertifikaadid-peatatakse-alates-homme-ohtust?id=80046784
  50. 50,0 50,1 www.cs.tlu.ee/teemad/get_file.php?id=157
  51. 51,0 51,1 51,2 51,3 https://www.evalimised.ee/vanad-ja-nobedad-e-valivad-100-protsenti/
  52. http://www.tallinnatv.eu/uudised/uudised/12953-2017-03-31-henn-polluaas-e-valimiste-turvalisuses-veenaks-rahvusvaheline-audit
  53. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskerakonna-ja-ekre-poliitikud-tahavad-e-valimistele-ajutiselt-kriipsu-peale-tommata?id=77738666
  54. http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_vastus_riigikogu_liikme_kirjalikule_kusimusele_e-haaletuse_turvalisus.pdf
  55. [5] Sven Heiberg, Arnis Parsovs, Jan Willemson: "Log analysis of Estonian internet voting 2013-2015", 2015
  56. 56,0 56,1 56,2 https://www.valimised.ee/sites/default/files/uploads/eh/Riigikogu_valimiste_2015_e-haaletamise_auditi_aruanne.pdf
  57. 57,0 57,1 57,2 https://www.valimised.ee/sites/default/files/uploads/eh/KPMG_VVK_e-haaletamise_auditi_lopparuanne_2013.pdf
  58. 58,0 58,1 58,2 https://www.valimised.ee/sites/default/files/uploads/eh/Euroopa_Parlamendi_valimiste_2014_e-haaletamise_auditi_aruanne.pdf
  59. 59,0 59,1 59,2 59,3 https://www.valimised.ee/sites/default/files/uploads/eh/2011_KPMG_VVK_lopparuanne2011.pdf
  60. "Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties", Rijksoverheid.nl
  61. "Wij vertrouwen stemcomputers niet" Wijvertrouwenstemcomputersniet.nl
  62. "Dutch government scraps plans to use voting computers in 35 cities including Amsterdam", International Herald Tribune, 30.10.2006
  63. Abalokitesh Chatterjee"18 BJP Only EVMs Seized in Dholpur, Rajasthan", State Herald, 09.04.2017
  64. Prabhash Datta "How EVM tampering row flared up: Truth behind Bhind experiment of Madhya Pradesh", India Today, 10.04.2017
  65. "Was Election 2009 rigged?" Rediff.com India News, 04.07.2009
  66. Jeremy Clark, Aleksander Essex "Internet Voting for Persons with Disabilities - Security Assessment of Vendor Proposals. Final Report", City of Toronto, 14.02.2014
  67. "About the Special Committee on Electoral Reform", Parliament of Canada, 7.06.2016
  68. "Strengthening Democracy in Canada: Principles, Process and Public Engagement for Electoral Reform", Parliament of Canada, 01.12.2016
  69. "Avis de projet de marché préalable – Élections Canada / Modernisation des services de vote/ Amélioration des processus aux lieux de scrutin"
  70. "Electronic voting", www.electionsquebec.qc.ca
  71. http://www.electionsquebec.qc.ca/documents/pdf/DGE-6357.pdf "Élections municipales de novembre 2005. Rapport d’évaluation des nouveaux mécanismes de votation", Le Directeur Général des Élections du Québec, oktoober 2006
  72. "Cyber Threats To Canada's Democratic Process", 16.06.2017
  73. "KHO: Kuntavaalit uusiksi Vihdissä, Karkkilassa ja Kauniaisissa", YLE, 09.04.2009
  74. "Sähköisen äänestyksen kehittämistä ei jatketa nykyiseltä pohjalta", Valtioneuvosto, 08.01.2010

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Independent Report on E-voting in Estonia
  2. Charles Arthur, "Estonian e-voting shouldn't be used in European elections, say security experts", The Guardian, 12.05.2014
  3. Drew Springall, Travis Finkenauer, Zakir Durumeric, Jason Kitcat, Harri Hursti, Margaret MacAlpine, J. Alex Halderman "Security Analysis of the Estonian Internet Voting System"
  4. Priit Vinkel, "Internet Voting in Estonia", Tallinn
  5. Tanel Torn, "Security analysis of estonian i-voting system using attack tree methodologies", Tallinn 2014
  6. Riivo Talviste, "Attack-tree based risk analysis of Estonian i-voting", 15.12.2014
  7. Ahto Buldas and Triinu Mägi, "Practical Security Analysis of E-voting Systems" Tallinn 2007
  8. David G. Robinson and J. Alex Halderman, "Ethical Issues in E-Voting Security Analysis"
  9. A Ansper, A. Buldas, M. Oruaas, J. Priisalu, A. Veldre, J. Willemson, K. Kivinurm. "The Security of Conception of E-voting: Analysis and Measures", "E-hääletamise kontseptsiooni turve: analüüs ja meetmed", 2003.
  10. D. Jefferson, A.D. Rubin, B. Simons, D. Wagner. "A Security Analysis of the Secure Electronic Registration and Voting Experiment (SERVE)", 2004.
  11. Hiroki Hisamitsu and Keiji Takeda "The Security Analysis of e-Voting in Japan" 2007, ISBN:3-540-77492-0 978-3-540-77492-1
  12. Masahiro Iwasaki "E-voting in Japan: 2002-2009" Nihon University
  13. Masahiro Iwasaki "E-voting in Japan: A developing case?" Tokyo
  14. Abdelwahab AlSammak, Alaa AbdElRahman, Tarek ElShishtawy and AbouBakr Elewa, "Challenges of Electronic Voting - A Survey", ACSIJ Advances in Computer Science: an International Journal, Vol. 4, Issue 6, No.18 , November 2015, ISSN : 2322-5157
  15. Scott Wolchok, Eric Wustrow, J. Alex Halderman, Hari K. Prasad, Arun Kankipati, Sai Krishna Sakhamuri, Vasavya Yagati and Rop Gonggrijp "Security Analysis of India’s Electronic Voting Machines"
  16. Vishwa Bhaskar Rao and Mohit Giri Goswami "E-Voting: An analysis of Security Issues in EVM", International Journal on Emerging Technologies (Special Issue NCETST-2017) 8(1): 403-405(2017)
  17. Jason Kitcat "Update on Independent report on Estonia’s e-voting" 19.05.2014
  18. Dr. Ali M. Al-Khouri "E-Voting in UAE FNC Elections: A Case Study", Information and Knowledge Management ISSN 2224-5758 (Paper) ISSN 2224-896X (Online) Vol 2, No.6, 2012
  19. Nicole Kobie "Why electronic voting isn't secure – but may be safe enough", The Guardian, 30. märts 2015
  20. Michael Agresta "Will the Next Election Be Hacked?", The Wall Street Journal, 17.08.2012
  21. Wired Staff "How E-Voting Threatens Democracy", Wired, 29.03.2004
  22. Kim Zetter "E-Voting Undermined by Sloppiness", Wired, 17.12.2003
  23. Ben Wofford "How to Hack an Election in 7 Minutes" Politico Magazine, 05.08.2016
  24. Wired Staff "Legislators Urge E-Voting Halt", Wired, 11.03.2004
  25. Kim Zetter "Did E-Vote Firm Patch Election?", Wired, 13.10.2003
  26. Wired Staff "E-Vote Machines Drop More Ballots", Wired, 09.02.2004
  27. Sheheryar Khan "Aussies desire E-voting in elections, but is it safe?", PureVPN, 16.11.2016Paul Boutin
  28. Paul Boutin "Is E-Voting Safe?", PCWorld, 28.04.2004
  29. Larry Greenemeier "E-Voting Refuses to Die Even Though It's Neither Secure nor Secret", Scientific American, 31.10.2016
  30. Laurie Segall "Just how secure are electronic voting machines?", CNN, 09.08.2016
  31. Ian Chipman "David Dill: Why Online Voting Is a Danger to Democracy (A Stanford computer scientist says Internet voting would be "a complete disaster.")", Stanford Engineering, 03.06.2016
  32. Gloria Lin and Nicole Espinoza "Electronic Voting", Stanford University, 2007
  33. Jacob Hoffman-Andrews "E-Voting Machines Need Paper Audits to be Trustworthy", 23.11.2016
  34. Haley Sweetland Edwards and Chris Wilson "See How Likely It Is That Your Voting Booth Gets Hacked", Time, 19.09.2016
  35. David Jefferson "If I Can Shop and Bank Online, Why Can’t I Vote Online?", Verified Voting
  36. Kevin Poulsen "Is Internet Voting Safe? Vote Here", Wired, 04.06.2009
  37. Wired Staff "Pentagon Gives E-Voting the Boot", Wired, 05.02.2004
  38. Kim Zetter "Florida Internet Voting Plan Is Illegal and Marred by Conflict of Interest Says Critic", Wired, 30.05.2008
  39. Wired Staff "Risky E-Vote System to Expand", Wired, 26.01.2004
  40. Kim Zetter "E-Vote Software Leaked Online", Wired, 29.10.2003
  41. Andrew K. Dart "Electronic Voting, Voter Fraud, and Other Election Day Issues"
  42. Aviel D. Rubin "Pull The Plug", 18.08.2006
  43. Tadayoshi Kohno, Adam Stubblefield, Aviel D. Rubin, Dan S. Wallach "Analysis of an Electronic Voting System", 27.02.2004
  44. Andrea Peterson "Would online voting be convenient? Probably. A good idea? Maybe not.", The News&Observer, 19.08.2016
  45. "New Report: Internet Voting Threatens Ballot Secrecy. Voter Privacy in 32 States Compromised by Votes Marked, Sent Through Email, Fax and Internet Portals", Common Cause National, 18.08.2016
  46. "The Secret Ballot at Risk. Summary", Electronic Privacy Information Center, the Verified Voting Foundation and the Common Cause Education Fund, 18.08.2016
  47. Caitriona Fitzgerald, Pamela Smith, Susannah Goodman "The Secret Ballot At Risk: Recommendations for Protecting Democracy", Electronic Privacy Information Center, the Verified Voting Foundation and the Common Cause Education Fund, 18.08.2016
  48. Ron Rivest "Auditability and Verifiability of Elections", märts 2016
  49. Bruce Schneier "By November, Russian hackers could target voting machines", 27.07.2016
  50. Vanessa Teague and J. Alex Halderman "Security flaw in New South Wales puts thousands of online votes at risk", Princeton's Center for Information Technology Policy, Freedom to Tinker, 22.03.2015
  51. Vanessa Teague and J. Alex Halderman "The New South Wales iVote System: Security Failures and Verification Flaws in a Live Online Election"
  52. Joseph R. Kiniry, Daniel M. Zimmerman, Daniel Wagner, Philip Robinson, Adam Foltzer, Shpatar Morina "The future of voting. End-to-end verifiable internet voting. Specification and feasibility assessment study", U.S. Vote Foundation, juuli 2015
  53. J. Alex Halderman, Harri Hursti, Margaret MacAlpine, Jason Kitcat, Travis Finkenauer, Drew Springall "Security Analysis of the Estonian E-Voting System", UMich Security Lab, 11. mai 2014
  54. J. Alex Halderman "Eesti internetivalimiste süsteemi turvaanalüüs, 31c3, J Alex Halderman, eestikeelsed subtiitrid", 31C3: A New Dawn, 28.12.2014
  55. Molly Henneberg "Chinese hackers reportedly crashed Federal Election Commission website", Fox News, 19.12.2013
  56. Virgo Kruve "Valimiskomisjon teeb e-valimiste vaatlejatele näitemängu", Kesknädal, 09.10.2013
  57. Meelis Kaldalu "Kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile seoses massiliste rikkumistega elektroonilise hääletuse läbiviimisel", 04.03.2015