Kastisüsteem

Kastisüsteem on Lõuna-Aasias, eelkõige Indias levinud ühiskonnakorraldus, mis põhineb kogu ühiskonna jagamisel kastidesse - religioosselt põhjendatud ja tagatud pärilikesse endogaamsetesse rühmadesse, mille liikmete ühiskondlik positsioon ja lubatavad elukutsed on jäigalt fikseeritud, mis on omavahel ranges hierarhias ning jagunevad omakorda arvukateks alamkastideks, mille piires toimib tavaliselt piiratud omavalitsus.

Kastisüsteem on üks seisusliku ühiskonna näiteid. Seisus on laiem mõiste kui kast ning kõik seisuslikud ühiskonnad ei ole nii jäigad ja sotsiaalset mobiilsust välistavad kui kastiühiskond, kus kastireeglite rikkumine (näiteks suguline vahekord teise kasti kuuluva inimesega) võis olla karistatav ühtaegu nii usuliselt kui ka juriidiliselt (kriminaalkorras). Kast erineb ka ühiskonnaklassist, mis küll pärsib sotsiaalset mobiilsust, kuid ei pruugi seda indiviidi jaoks siiski välistada - nii näiteks võisid enamikus Euroopa ühiskondades jõuka oskustöölise või talupoja järeltulijatest saada linnakodanikud ning kaupmehed pälvida teenete eest aadliseisuse. Ühiskonnaklasside määratlus on eelkõige majanduslik ning ka tänapäeva kapitalismis eksisteerib klassiühiskond, kastisüsteem seevastu on suuresti religioosne ning sai tõenäoliselt alguse aarialaste sissetungiga Indiasse, kes liigitasid end kõrgematesse kastidesse (braahmanid, kšatrijad ja vaišjad) ning surusid mitteaarialastest kohalikud madalaimasse kasti (šuudrad) või isegi väljapoole kastiühiskonda (nn kastitud ehk puutumatud). Kastisüsteemi teemalisi teoreetilisi arutelusid on vahel eksitanud tõik, et India puutumatute sarnaseid "ühiskonnaväliseid" rühmi on esinenud paljudes teisteski ühiskondades: cagot'd Baskimaal, buraku'd Jaapanis, baekjeong'id Koreas jne. Paiksetes ühiskondades on "väljapoole ühiskonda" tõrjutud ka rändavaid rahvarühmi nagu mustlased ja Briti saarte rändurid (vastandina Indiale, kus kastisüstemi kehtestanud aarialased nägid rändkarjakasvatajaid kõrgematena kui paikseid maaharijaid).

Ehkki kastisüsteem on seotud peamiselt hinduismiga ning Indias on seda kritiseerinud nii mitmed filosoofid kui ka moslemitest ja budistidest valitsejad, kuid praktikas püsis ühiskonna jaotus kastidesse endiselt ka moslemiriikides ja kristliku Suurbritannia võimu all. Väljaspool Indiat oli või on kastisüsteem levinud näiteks Nepalis, Sri Lankal ja Indoneesias. Tuhandeteks alamkastideks jaotumise tõttu on kastisüsteem küll jäik ja keerukas, kuid varieerub regiooniti laialdaselt: nii võivad näiteks väikepoodnikud olla ühes India piirkonnas vaišjad ja teises šuudrad.

Tänapäeval on kastisüsteem ametlikult kaotatud nii Indias kui ka enamikus teistes riikides, ent selle praktiline järgimine on traditsioonilistes ühiskondades endiselt levinud ning kandub inimeste liikumise kaudu teistessegi riikidesse. Nii võideldakse kastilise diskrimineerimise vastu näiteks Suurbritannias, kus leidub arvukalt India ja Pakistani päritolu elanikke. Indias loetakse kastisüsteemi tänapäeval igandiks, ning seda püütakse välja juurida positiivse diskrimineerimise abil, andes kastisüsteemis halvemasse positsiooni langevatele ühiskonnagruppidele nagu India hõimurahvad (scheduled tribes), dalitid ehk puutumatud (scheduled castes ja "teised mahajäänud klassid" (other backward classes) eeliseid konkurssidel haridussüsteemis ja riigiametites. Jätkuvalt valmistab riigis probleeme ka kastipõhine vägivald.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Martti Kalda India kastisüsteemi keerdküsimused GO reisiajakiri, 10. august 2016
Martti Kalda VEEL ÜKS MAAILM. Kastisüsteem Indias Vikerraadio, 16.03.2013
Andrei Hvostov India hiilgav viletsus Eesti Ekspress, 11. mai 2006