Kasahstani muusika
.jpg)
Kasahstani muusika on Kasahstanist pärinev või kasahhide loodud või esitatud muusika.
Kasahstanis tegutsevad riiklik rahvapilliorkester, riiklik sümfooniaorkester, rahvusooper ja riiklik kammerorkester.
Rahvapilliorkester on nimetatud Kurmanğazı Sağırbayulı järgi, kes oli 19. sajandi helilooja ja dombramängija.
Kasahhi rahvamuusikast rääkides tuleb eristada autentset elavat rahvamuusikat ja "folklorismi" ehk esitusi akadeemilise haridusega muusikutelt, kes püüavad säilitada vana pärimust tulevatele põlvedele.
Rahvamuusikatraditsiooni, mis on säilinud vene mõju eelsest ajast, võib jagada kahte põhirühma: instrumentaalmuusika (enamjaolt programmilised soolopalad) ja vokaalmuusika (peamiselt sündmustega seotud laulud, näiteks pulmade juurde kuuluvad, aga ka eepilised laulud, armastuslaulud, õpetlikud laulud).
Nõukogude võim tõi Kasahstani euroopalikud kontserdisaalid ja muusikaõppeasutused, kus õpetati ja esitati Euroopa muusikat. Nendesse institutsioonidesse püüti integreerida ka kasahhide enda muusikat. Enne 20. sajandit kogusid ja uurisid rahvamuusikaainest etnograafilised uurimisrühmad, kuhu kuulusid heliloojad, muusikakriitikud ja musikoloogid. Kasahhid ise ei kirjutanud oma muusikat üles kuni 1930. aastateni. Kasahstani muusikakultuur sai tugevaid mõjutusi vene ja Euroopa kultuurist. Kasahhi rahvakultuuri toetati valikulises vormis, et vältida poliitilist ja sotsiaalset ebastabiilsust. Tulemuseks oli ilmetu moonutatud variant tõelisest kasahhi folkloorist.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- "Mening Kazakstanõm", riigihümn