Karula Vabadussõja mälestussammas

Allikas: Vikipeedia

Karula Vabadussõja mälestussammas on Vabadussõjas langenute mälestusmärk, mis asub Lüllemäe külas Karula vallas Valga maakonnas.

See on 1936. aastal püstitatud ja Nõukogude okupatsiooni ajal 1944. aastal hävitatud mälestussamba täpne koopia.

Mälestussammas on arvele võetud ajaloomälestisena.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestussammas kujutab endast astmelisele alusele paigutatud hallist graniidist sokli ja simsiga risttahukat[1]. Samba esiküljel on Eesti Vabadusristi kujutis ja kiri AU / LANGENUILE / 1919 – 1920. Samba tagumisele küljele on raiutud kivisse 25 Karula kihelkonnast pärit Vabadussõjas langenud kangelase nimed:

Peeter Sarapuu
Morits Antsov
Karl Hank
Peeter Hank
Nikolai Karo
August Kikas
Karl Kurvits
Eduard Kõvask
Evald Kõvask
Peeter Lahapuu
Jaan Parts
Freidrich Pormeister
Peeter Raudnik
August Rimm
Johann Saar
Jakob Sillaots
Nikolai Sokk
Anton Teder
Evald Uibopuu
Voldemar Valtin
Peeter Viilup
Evald Valtin
Ernst Madal
Konstantin Kõvask
Nikolai Pork

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestussamba kavandi valmistas arhitekt Georg Saar Valgast. Kiviraidurid ja püstitajad olid Tõrva mehed Jaan Kõiv (ettevõtja) ja Jaan Nõlvand. Tsementvalamised tegi E. Leer Karulast. Vabadussõja Karula mälestusmärk avati 23. juunil 1936. Mälestussamba püstitamine läks maksma kokku 2000 krooni. Raha saadi korjanduse teel. Avamisel istutati Eesti hümni saatel ilupuu (lehis), istutajad olid Artur Korge maapoistest ja Keremi nimeline noormees linnapoistest. Oli suur pidupäev, mil Karula kihelkonna rahvas tasus oma auvõla vabaduse nimel langenute ees. Tseremoonia viisid läbi Gerhard Anderson ja Konstantin Kõgel.

1940. aastal alanud Nõukogude okupatsioon andis innustust kohalikele kommunistliku ideoloogia pooldajaile, kes lükkasid Vabadussõja mälestusmärgi 1941. aasta kevadsuvel raudkangidega ümber.

Saksa okupatsiooni ajal tehti sammas korda ja avati taas 12. juulil 1942.

Nõukogude okupatsiooni taaskehtestamisel Eestis lasti ausammas NKVD korraldusel 10. detsembril 1944 õhku. Vabadussõja mälestusmärgi platsile ehitati bussiootepaviljon ja välikäimla.

Eesti iseseisvuse taastamisega saabus Karula rahvale uuesti võimalus taastada Vabadussõja mälestusmärk. Taasavamine toimus 23. juunil 1992. Taastas Karula Muinsuskaitse Selts Karula rahva kaasabil.

Taastamistöid juhtis ja organiseeris Karula Muinsuskaitse Seltsi juhatuse esimees Rein Puudersell. Taastamine läks maksma 74 702 rubla. Raha saadi annetustest.

Annetajad[muuda | muuda lähteteksti]

Asutustest suurima annetuse tegi Eesti Põlevkivi eesotsas direktor Väino Viilupiga, Lüllemäe Õppespordibaas, Karula ja Kaagjärve sovhoos, Võru Piimatoodete Kombinaat, Kaagjärve külanõukogu, Valga Leivatehas, Valga Rajooni Agrotööstuskoondis, Valga Teede Remondi- ja Ehitusvalitsus, Aktsiaselts Karoo. Materiaalset abi osutasid Lüllemäe Õppespordibaas, Karula sovhoos, Valga Mehhaniseeritud Ehituskolonn, kohalike elanike annetused (annetuskastist). Oma tööpanuse andsid väga paljud Karula inimesed.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1] 27175 Vabadussõja mälestussammas kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 05.08.2019)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Karula Vabadussõja mälestussamba lugu. Koostajad: Vaike-Hele Puudersell, Rein Puudersell; eessõna: Valdur Raudvassar. – [Lüllemäe] : Karula Muinsuskaitse Selts, 2018. – 95 lk. ISBN 9789949883608

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]