Karlsborgi kindlus

Kaitsekasarmu idanurgatorn

Karlsborgi kindlus on Rootsi kindlus ajaloolises Västergötlandi maakonnas, tänapäeval Västra Götalandi läänis. See ehitati aastatel 1818–1909.

Pärast Soome kaotust ja Napoleoni sõdu pidas Rootsi jätkuvalt oma põhivaenlaseks Venemaad. Arvati, et tulevases sõjas on pealinn Stockholm liiga lähedal uuele piirile ning uus kaitsedoktriin nägi sõjas ette äärealade võimalikku hülgamist ja Rootsi südaosa (Réduit laiemas mõttes) kaitsmist. Kuninglik perekond, valitsus, parlament ja riigi kullavarud pidid sõja korral ümber paigutatama rajatavasse südakindlusesse (Réduit kitsamas mõttes). Kindluse asukohaks valiti Vätterni järves asuv poolsaar, kuna planeeritud Göta kanal pidi suubuma sellesse järve.

"Kindluslinn"

Kindluse ehitus algas 1819. aastal. Ligi 100 hektari suurune kindlus pidi majutama 6000-mehelist garnisoni ja lisaks 8000–10 000 inimest.

Esimene üksus (Göta Suurtükirügenmendi üks patarei Varbergi kindlusest) kolis kindlusesse juba 1831. aastal, kuid kindluse maismaakülje ehitised jäidki lõpuni lahendamata.

Kuningas Karl XIV Johani 1832. aastal tehtud inspektsiooni käigus sai kindlus sai tema järgi oma nime. Pärast ulatuslikku õppereisi Euroopas esitles kindluse arhitekt Johan af Kleen Preisimaa kindluse Winiary (nüüd Poznań) eeskujul loodud plaane. Aastatel 1841–1866 ehitati 678 meetri pikkune kahekorruseline kasemattide, laskeavade ja kolme võimsa suurtükitorniga välisküljel kaitsekasarm, lisaks veel hoonet ümbritsevaid kaponiire. Kokku oli siin 263 suurtükki ning kohti kuni 8000 mehele. Kaitsekasarmu keskosa siseküljel asus garnisonikirik, mis oli ka Riksdagi kohtumispaik.

Kindlus avati 1869. aastal, kuid selle kavandatud roll kriisi- ja reservpealinnana polnud enam asjakohane. Kindluse laienemine siiski jätkus, nii et peamiselt rahapuuduse tõttu valmis kindlus lõplikult alles 1909. aastal. Suurtükiväe areng 19. sajandi teisel poolel tähendas ka seda, et kui kindlus lõpuks valmis sai, oli see juba suuresti kaitsetu moodsa suurtükiväe eest.

Karlsborgi kindlusest umbes 5 km läänes üle Vätterni järve ehitati aastatel 1883–1904 Vabergi kindlus, mis suuresti võttis üle sellal juba vananenud Karlsborgi kindluse kaitsefunktsiooni.

Otsesest lahingotstarbest loobuti Karlsborgis 1928. aastal. Teise maailmasõja ajal oli see ka riigi kullavarude hoidla.

Osaliselt kasutab kindlust tänaseni Rootsi sõjavägi (mh on seal ka langevarjurite kool ning seal paikneb ka sõjaväe eriüksuse (SOG) allüksuseid), seal on kasarmuid ja laohooneid ning väljaõppekeskus.

Kindluse alal asub huvitavaid 19. sajandi teise poole hooneid, sealhulgas ampiirstiilis kuninglik villa ja garnisonihaigla ning seal asub ka muuseum. Kindlus on külastajatele avatud ja on alates 1935. aastast muinsuskaitsealune ehitusmälestis.

Karlsborgi kindlus ja selle kaitsekasarm ongi kui peegelpilt Tallinna Kalaranna fordist – samast ajastust ja ehitatud samade põhimõtete järgi, kuid teisel pool võimalikku tulevast rindejoont.

Kirjandus

• Kenneth von Kartaschew. "Karlsborgs fästning och Vabergets historik och beskrivning". Uppsala 1999
• "Karlsborgi kindlus Rootsis". // Robert Treufeldt. "Kalaranna fort ehk hilisem "Patarei" vangla". MTÜ Castellum. Tallinn 2019. Lk 37

Välislingid

• Karlsborgi kindlus. Rootsi Muinsuskaitseameti koduleht, rootsi keeles