Karli Kukk

Karli Kukk (22. september 1921 Neeruti, Päidla vald – 20. märts 2015) oli eesti kaitseliitlane, Omakaitselane ja Saksa sõjaväelane ning Kaitseliidu taasasutajaid ja Kotkaristi teenetemärgi kavaler.

Ta sündis aastal 1921 Neerutis talupidaja perekonnas. Ta õppis Neeruti algkoolis ja Otepää Gümnaasiumis, kus tal õpingud alanud sõja tõttu katkesid. Ta kuulus aastast 1934 Noorte Kotkaste ridadesse ja astus aastal 1939 Kaitseliitu Päidla kompanii liikmena.

Aastal 1941 varjas ta ennast mobilisatsiooni eest Punaarmeesse metsas ja astus juuli lõpul Pikasilla rühma koosseisus Omakaitsesse. Sama aasta keskel läks ta vabatahtlikult Saksa sõjaväkke ja tegi major Aleksander Sobolevi 39. Kaitsepataljoni koosseisus aastatel 1942–1943 kaasa lahingud Neveli ja Novosokolniki ruumis. 1944. aasta jaanuari mobilisatsiooniga suunati ta Narva alla major Johan Pooli pataljoni; sealt saadeti ta märtsis juhtidekooli; sama aasta juulis sai tast allohvitser ja instruktor kodupataljonis. Võru langemise järel sattus ta jaoülemana Karula-Antsla-Valga tõrjelahinguisse; ta võitles Võrtsjärve-Väike-Emajõe-Koiva lõigus kapten Nolckeni pataljoni koosseisus. 14. septembril 1944 sai ta haavata ja evakueeriti rindelt. Taganevate sakslastega ta Eestist kaasa ei läinud.

Ta arreteeriti NKVD poolt 9. aprillil^[küsitav] 1945 ja 31. jaanuaril 1946 mõistis tribunal talle §58-1a §58-11 alusel karistuseks 10+5; ta viibis Komi ANSV-s ja Karaganda oblastis Steplagis. Ta vabanes laagrist 28. augustil 1954. Pärast vabanemist lõpetas ta kaugõppes keskkooli. Ta töötas Kursi Võitööstuses, Puurmani Keskkoolis, Kursi Masina-Traktorijaamas, Puurmani Elektromehaanika Tehases ja aastatel 1970–1990 mitmetel ametikohtadel "Rahva Hääle" kolhoosis.

Ta astus taasasutatavasse Kaitseliitu 7. oktoobril 1991, valiti kohe Kursi malevkonna pealikuks ning ta juhtis üksust 1999. aastani. Teda on austatud mitmete aumärkidega.