Karl von Sievers (1874–1935)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Karl August Johann Maria von Sievers
Sündinud 6. jaanuar 1874
Tartu
Surnud 5. juuli 1935
Haapsalu
Teenistused Venemaa keisririik
Auaste polkovnik
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Autasud Püha Stanislavi ordeni II järk, mõõkadega
Püha Anna ordeni IV järk
Püha Anna ordeni III järk
Püha Anna ordeni II järk, mõõkadega
Pärsia Lõvi ja Päikese orden]]i III järk

Karl August Johann Maria von Sievers (6. jaanuar 1874 Tartu5. juuli 1935 Haapsalu) oli Venemaa sõjaväelane (polkovnik).[1]

Karl von Sivers astus vabatahtlikkuna Venemaa keisririigi sõjaväeteenistusse 26. jaanuaril 1894 Ihukaardiväe Tragunipolku, 1897. aastal ülendati kornetiks.

Aastal 1906 oli ta auastmelt staabirittmeister. Tema korraldusel lasid 1905. aasta revolutsioonisündmuste järel karistussalklased Viljandis Vaali oja (praegu Valuoja) kaldal 9. jaanuaril 1906 maha 40 inimest ja 11. jaanuaril 1906 veel 13 inimest. 1936. aastal protesteeris Viljandi linnanõunik Gustav Seen neile ausamba püstitamise vastu, kuna tegemist olnud kaklejate, valevandujate, väikeste sulide ja salaküttidega, kes ei vääri ausammast, mitte revolutsionääridega[2].

Esimeses maailmasõjas osales lahingutes Vene-Saksa rindel Ida-Preisimaal. 16. aprillil 1916 suunati ta Vene Kindralstaabi Peavalitsuse käsutusse, 10. augustil 1916 ülendati polkovnikuks.

Pärast Esimest maailmasõda elas ta Eestis. Alguses elas ta Tartus ja oli A. Le Coqi õllevabriku direktor; sellelt ametikohalt pidi ta aga tudengite protestide tõttu lahkuma. Vastavas üleskutses öeldi, et Gambrinuse õlu pole halvem kui A. Le Coqi oma; boikotiga ühines ka Eesti Karskusliit. Väidetavasti oli tegu A. Le Coqi konkurentide ärivõttega[3].

1930. aastal määrati talle Õisu mõisast 50-hektariline maakoht ("Karu" talu)[4].

Hiljem elas ta Haapsalus, kus ka suri.

Rahvajutu järgi põdenud ta viimastel aastatel vaimuhaigust, näinud kõikjal inimlaipu ja kartnud kättemaksu[5].

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Karl von Sievers abiellus 25. aprillil 1899 Barbara Steiniga (sünd. 1873), kes oli Michael Steini ja Nadežda Zemirovi tütar. Abielust sündisid[1]:

Esivanemad[muuda | muuda lähteteksti]

Karl von Sieversi esivanemad
Karl von Sievers
(1874–1935)
August von Sievers
(1837–1896)
August von Sievers
(1796–1868)
August von Sievers
(1766–1823)
Friedrich Wilhelm von Sievers
(1716–1781)
Anna von Schulze
vabapreili
Julie Wilhelmine Clodt von Jürgensburg
(1770–1823)
vabahärra
Johann Adolf Clodt von Jürgensburg
(suri 1803)
Anna Dorothea von Tiesenhausen
Katharina Elisabeth von Vegesack
(1810–1885)
Otto Georg von Vegesack
(1770–1851)
Georg Ludwig von Vegesack
(1733–1794)
Ottiliane Helene von Gersdorff
(1749–1825)
Eva Maria von Vegesack
(1789–1864)
Gotthard von Vegesack
(1757–1818)
Eva Maria von Blankenhagen
(1769–1789)
Helene von Seidlitz
(1845–1930)
Karl von Seidlitz
(1798–1885)
Karl Seidlitz
(1750–1804)
Heinrich Seidlitz
(1710–1772)
Henriette Braymann
Luise Helene Kalk ...
...
Justine Charlotte von Rauch
(1816–1898)
Georg Adolf von Rauch
(1789–1864)
Johann Karl Rauch
Dorothea Bergholz
Justine von Riesenkampff
(1794–1860)
Johann von Riesenkampff
Charlotte Katharina Wilken

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Teil 1, 1: Livland, Bd.: 1, Görlitz, 1929, Lk. 303
  2. Heiki Raudla. Nagu oleks kõik uuesti alanud. Viljandi Muuseumi aastaraamat 2001. Viljandi 2002. Lk. 204
  3. Kas erapooletu õlleboikott? Esmaspäev, 7. detsember 1925, nr. 49, lk. 4
  4. Karistussalkade juht sai maad. Rahvaleht, 2. detsember 1930, nr. 142, lk. 1.
  5. Mihkel Aitsam 1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis. Tartu, 2011.