Nikolai Nolcken

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Karl Nikolai von Nolcken)

Karl Nikolai von Nolcken (ka Carl Nicolai von Nolcken; 2. veebruar/14. veebruar 1830 Kõljala[1] – 22. jaanuar/4. veebruar 1913 Kuressaare) oli baltisaksa päritolu Eesti vaimulik ja pikaaegne pastor Pöide koguduse juures Saaremaal.

Ta õppis aastatel 18401850 Kuressaares kreiskoolis ja gümnaasiumis. Aastatel 18501852 õppis ta Tartu Ülikoolis ajalugu. Ta ei kuulunud tudengikorporatsioonidesse, aga see-eest tegeles ta malega.[2] Aastatel 18541857 töötas ta Ringkonnakohtus sekretärina ja 18571860 Saaremaa rüütelkonna kantseleis notarina. Aastatel 18601864 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Prooviaastal oli ta aastal 1866 Kuressaare Laurentiuse koguduses Conrad Eduard Hesse juures. Ordineeriti 30. oktoobril/11. novembril 1866 Kuressaares õpetajaks.

Ta oli aastatel 18671901 (introdutseeriti 2. veebruaril/14. veebruaril 1867) Pöide Maarja koguduse õpetaja, lisaks oli ta 18751901 Saaremaa Jaani koguduse vikaarõpetajaks.[3] Aastal 1893 oli ta kuueks kuuks pastoriametist kõrvaldatud (suspendeeritud).[4]

Kauaaegne pastor Nolcken suri 22. jaanuari hommikul ning matusetalitus viidi läbi 28. jaanuaril Kuressaare Laurentiuse kirikus.[5]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa staabikapten Alexander Adolf von Nolcken (1791–1861) oli Haeska ja Kudjape mõisnik. Tema ema oli Jeanette (Johanna) Charlotte von Berg (20.02.1801 Lümanda – 17.11.1864 Kuressaare). Tal oli 7 venda (4 surid varakult) ning 6 õde (3 surid varakult).[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EAA.3138.1.5 lk 6p. Valjala kihelkonna meetrikaraamat 1786-1882
  2. F. Amelung. Baltische Schachblätter. Heft 1-4. Berlin. 1889. Lk 19, 91 jj.
  3. [1] Die Pastoren Oesels seit der Reformation. Arved von Schmidt. J.G.Krüger - Tartu. 1939. Lk 58
  4. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
  5. [2] Eesti Ajalooarhiiv - EAA.957.1.1693 lk 11
  6. [3] Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft. Nicolai v. Essen. Ilutrükk - Tartu. 1935. Lk 236-237

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]