Karl Ludwig Friedrich (Baden)

Karl I
Sünniaeg	8. juuli 1786 Karlsruhe
Surmaaeg	8. detsember 1818 Karlsruhe
Abikaasa	Stéphanie de Beauharnais
Vanemad	Karl Ludwig von Baden Amalie von Hessen-Darmstadt

Karl (Karl Ludwig Friedrich; 8. juuli 1786 – 8. detsember 1818) sai suurhertsogina Badeni suurhertsogiriigi valitsejaks 11. juunil 1811 ja valitses kuni oma surmani.

Elu

Karli isa oli pärast Saksa-Rooma riigi lõpetamist 1806. aastal suurhertsogkonnaks ülendatud Badeni suurhertsogiriigi troonipärija Karl Ludwig. Tema ema oli Amalie. Ta oli Baieri, Venemaa ja Rootsi valitsejate naisevend. Tema õde Karoline oli Baieri Maximilian I Josephi abikaasa, tema õde Luise oli Venemaa Aleksander I abikaasa ja tema õde Friederike oli Rootsi Gustav IV Adolfi abikaasa.

15-aastaselt külastas Karl oma õdesid nende õukondades Peterburis ja Stockholmis. Ta oli koos isaga teel koju, kui isa 15. detsembril 1801 tõllast kukkudes surma sai. Karl oli selle õnnetuse tunnistaja.

Prantsusmaa tugeva mõju tõttu Badeni õukonnale oli Karl sunnitud 8. aprillil 1806 Pariisis abielluma keiser Napoleon I kasutütre Stéphanie de Beauharnaisiga, seda vaatamata tema enda ning tema ema ja õdede vastuseisule. Karl eelistas ilmselt oma nõo Auguste von Bayerni kätt. Läks viis aastat, enne kui paaril sündis pärija.

Karl läks 1807. aastal sõtta Badeni kontingendi juhina François Joseph Lefebvre'i alluvuses. Seal võttis ta osa Danzigi piiramisest.

1808. aastal tuli Karl tagasi oma vanaisa kõrvale. Tema vanaisa oli juba eakas ja Karlist sai kaasvalitseja. Karl oli 25-aastane, kui temast sai vanaisa Karl Friedrichi järglane pärast viimase surma 11. juunil 1811.

Kuna temal ega ka teistel vanaisa esimesest abielust pärit poegadel ei olnud ellujäänud meessoost järeltulijaid, kinnitas Karl 4. oktoobril 1817 oma Hochbergi morganaatilist suguvõsast pärit poolonude pärimisõigust, andes igaühele Badeni vürsti ja markkrahvi tiitli. Ta palus 20. novembril 1818, vaid mõni nädal enne oma surma, Aacheni vürstikongressil kinnitada suurhertsog Karl Friedrichi morganaatilise teise naise Hochbergi krahvinna Luise Karoline poegade pärimisõigust.

Kuid see Badeni pärandi väljakuulutamine kutsus esile rahvusvahelisi väljakutseid. Viini kongress tunnustas 1815. aastal Austria ja Baieri võimalikke nõudeid Badeni osadele, mis eraldati Karl Friedrichile Oberpfalzis ja Breisgaus, eeldades, et tema peatse surma korral lakkavad need maad olemast suurhertsogkonna osa. Vaidlused lahendati 1819. aasta Frankfurdi lepinguga, millega Baden loovutas Wertheimi osa, mis oli juba enklaav Baieris, sellele kuningriigile, misjärel tunnustasid Baieri ja Austria 1817. aastal lahendatud pärimisõigust.

Tema valitsemisajal aset leidnud sündmused

• Napoleon I valitsemise lõpp ja Viini kongress, mis kinnitas Badeni Napoleoni ajastul saavutatud territoriaalseid edusamme.
• 1818 – võeti vastu uus liberaalne põhiseadus
• Friedrich Weinbrenneri karjääri kõrgpunkt
• 1817 – Johann Gottfried Tulla alustas Reini haldamist
• Karl von Draisi jooksuratta esmaesitlus

Abielu ja lapsed

Troonipärija Karl abiellus 8. aprillil 1806 Pariisis Claude de Beauharnais' tütre ja keiser Napoléon I kasutütre Stéphaniega (28. august 1789 – 29. jaanuar 1860). Nad said järgmised lapsed:

• Luise (5. juuni 1811 – 19. juuli 1854)
• poeg (29. september 1812 – 16. oktoober 1812)
• Josephine (21. oktoober 1813 – 19. juuni 1900)
• Alexander (1. mai 1816 – 8. mai 1816)
• Marie Amalie (11. oktoober 1817 – 17. oktoober 1888)

Kuna suurhertsog Karlil ei olnud ühtegi elusolevat meessoost last, sai pärast tema surma tema järglaseks tema onu Ludwig I. On oletatud, et leidlaps Kaspar Hauser oli tema poeg ja seega tegelik troonipärija. Kuna Kaspar oli vallaline ja lastetu, kui ta 1833. aastal surnuks pussitati, liideti tema tugevalt vaidlustatud nõue tegeliku pärandiga, mis tol ajal kuulus Badeni suurhertsog Leopoldile, kuna Ludwig I suri kolm aastat varem samuti vallalise ja lastetuna.

Eelnev Karl Friedrich

Badeni suurhertsog 1811–1818

Järgnev Ludwig I