Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus

Allikas: Vikipeedia

Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu piiskopkonna kogudus Karksi kihelkonnas Pärnumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Karksi-Nuia linnas Mulgi vallas Viljandi maakonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus[1] avati Venemaa õigeusu kiriku Pühima Valitseva Sinodi ukaasiga 1847. aasta lõpus. Pihkva piiskopkonna Riia vikaarpiiskop Platon I pühitses Karksi-Nuia õigeusu koguduse esimeseks preestriks Kiprian/Küprian Sarneti (sündis Virumaal Roela vallas 1815. aastal ja lõpetas Pihkva Vaimuliku Seminari väga hea eesti keele oskusega).

Aastatel 1847–1851 peeti jumalateenistusi Karksi mõisa ruumides. Kogudus kolis Vana-Kariste mõisa sõjaväe kortermajja 1851. aastal ja sealt tagasi Karksi mõisa 1853. aastal.

Kogudus sai oma pühakoja pärast arhitekt Apollon Edelsoni projekti järgi ehitatud kivikiriku valmimist. Karksi-Nuia Püha Aleksei kiriku pühitses Riia ja Miitavi piiskopkonna ülempiiskop Veniamin (Karelin) 1868. aastal 14. sajandil elanud Moskva ja kogu Venemaa metropoliidi Aleksiuse auks.[2]

1890. aastal oli koguduses 3197 ja 1938. aastal 2229 liiget. Nuia alevikus avati 1892. aastal Karksi-Nuia õigeusu koguduse koolimaja. Koguduses teenis aastatel 19031908 ka Aleksander Paulus, hilisem Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eestseisja. 1952. aastast kuni surmani[3]18. novembril 1992 teenis kogudust ülempreester Viktor Lind, kes jäi Nõukogude okupatsiooni lõpuni ainsaks õigeusu vaimulikuks Viljandimaal.

Koguduses teeninud preestrid[4][muuda | muuda lähteteksti]

  • preester Kiprian/Küprian Sarnet
  • pr Nikolai Tsvetkov
  • pr Nikolai Azadanov
  • pr Jossif Nevdatšin
  • pr Vassili Kudrjavtsev
  • pr Feodor Aleksinski
  • pr Aleksander Karzov
  • pr Jefim Küppar/Küpparsepp
  • pr Nikolai Tsvetkov
  • pr Andrei Luha
  • pr Aleksander Paulus
  • pr Vladimir Allik
  • pr Karp Ustav
  • pr Peeter/Pjotr Vainola/Andresson
  • pr Kosma Laredei
  • pr Arseni Vapper
  • ülempreester Vladimir Alumäe
  • üpr Viktor Lind
  • üpr Johannes Keskküla
  • munkpreester Eelija/Ott Ojaperv
  • pr Miikael Raissar

Koguduses teeninud köstreid[5][muuda | muuda lähteteksti]

  • Joann/Jaan Kuning
  • Ado/Aadu Almers
  • Matvei Antson
  • Feodor Dubkovski
  • Nikolai Nikolski
  • Viktor Bobkovski
  • Antoni/Hans Allik
  • Aleksi Krai
  • Teodor Jakobson
  • Boris Orav
  • Paul Marrandi/Jürgenson
  • Anton Priimägi

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "õigeusu kiriku asutused ja kogudused/Karksi-Nuia".
  2. "vaimulike andmebaas/Veniamin Karelin".
  3. Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954-1964". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. november 2021.
  4. "vaimulike andmebaas".[alaline kõdulink]
  5. "köstrite ja koorijuhtide andmebaas".

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri". Tallinn, 1975. Koostaja preester August Kaljukosk. EAA.5437.1.64
  • "Eesti õigeusk X–XXI sajandil". Entsüklopeediline teatmik. Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn 2014 (vene keeles), lk 459
  • Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954–1965"
  • Anu Raudsepp. "Riia Vaimulik Seminar 1846–1918" Tartu 1998, lk 94–150
  • David Papp. "Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud" – Biograafiline leksikon (16.–20. saj) – EAA. 5410.1. 247–249
  • "Eestimaa uusmärtrite elulood". Koostaja ülempreester Andreas Põld. Pärnu 2013, lk 3–9
  • Andrei Sõtšov. Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945–53. Tartu 2004, lk 19–40; 46–55; 60–61: 79–81; 128–135
  • "Kirikud ja kogudused Eestis". Miniteatmik. Koostajad Ilmo Au, Ringo Ringvee. Tallinn 2000
  • "Mitut usku Eesti" IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri". Toimetaja Liina Eek. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 2015, lk 31–32; 41–46
  • S. Seleznjov. Viljandi apostlik-õigeusu kirikute ajaloost. Usk ja Elu. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku väljaanne. 2003,2(102), lk 33–37
  • Jaanus Plaat, Arne Maasik. "Õigeusu kirikud kloostrid ja kabelid Eestis". Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn 2011, lk 338–341