Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus
Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu piiskopkonna kogudus Karksi kihelkonnas Pärnumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Karksi-Nuia linnas Mulgi vallas Viljandi maakonnas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus[1] avati Venemaa õigeusu kiriku Pühima Valitseva Sinodi ukaasiga 1847. aasta lõpus. Pihkva piiskopkonna Riia vikaarpiiskop Platon I pühitses Karksi-Nuia õigeusu koguduse esimeseks preestriks Kiprian/Küprian Sarneti (sündis Virumaal Roela vallas 1815. aastal ja lõpetas Pihkva Vaimuliku Seminari väga hea eesti keele oskusega).
Aastatel 1847–1851 peeti jumalateenistusi Karksi mõisa ruumides. Kogudus kolis Vana-Kariste mõisa sõjaväe kortermajja 1851. aastal ja sealt tagasi Karksi mõisa 1853. aastal.
Kogudus sai oma pühakoja pärast arhitekt Apollon Edelsoni projekti järgi ehitatud kivikiriku valmimist. Karksi-Nuia Püha Aleksei kiriku pühitses Riia ja Miitavi piiskopkonna ülempiiskop Veniamin (Karelin) 1868. aastal 14. sajandil elanud Moskva ja kogu Venemaa metropoliidi Aleksiuse auks.[2]
1890. aastal oli koguduses 3197 ja 1938. aastal 2229 liiget. Nuia alevikus avati 1892. aastal Karksi-Nuia õigeusu koguduse koolimaja. Koguduses teenis aastatel 1903–1908 ka Aleksander Paulus, hilisem Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eestseisja. 1952. aastast kuni surmani[3]18. novembril 1992 teenis kogudust ülempreester Viktor Lind, kes jäi Nõukogude okupatsiooni lõpuni ainsaks õigeusu vaimulikuks Viljandimaal.
Koguduses teeninud preestrid[4]
[muuda | muuda lähteteksti]- preester Kiprian/Küprian Sarnet
- pr Nikolai Tsvetkov
- pr Nikolai Azadanov
- pr Jossif Nevdatšin
- pr Vassili Kudrjavtsev
- pr Feodor Aleksinski
- pr Aleksander Karzov
- pr Jefim Küppar/Küpparsepp
- pr Nikolai Tsvetkov
- pr Andrei Luha
- pr Aleksander Paulus
- pr Vladimir Allik
- pr Karp Ustav
- pr Peeter/Pjotr Vainola/Andresson
- pr Kosma Laredei
- pr Arseni Vapper
- ülempreester Vladimir Alumäe
- üpr Viktor Lind
- üpr Johannes Keskküla
- munkpreester Eelija/Ott Ojaperv
- pr Miikael Raissar
Koguduses teeninud köstreid[5]
[muuda | muuda lähteteksti]- Joann/Jaan Kuning
- Ado/Aadu Almers
- Matvei Antson
- Feodor Dubkovski
- Nikolai Nikolski
- Viktor Bobkovski
- Antoni/Hans Allik
- Aleksi Krai
- Teodor Jakobson
- Boris Orav
- Paul Marrandi/Jürgenson
- Anton Priimägi
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "õigeusu kiriku asutused ja kogudused/Karksi-Nuia".
- ↑ "vaimulike andmebaas/Veniamin Karelin".
- ↑ Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954-1964". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. november 2021.
- ↑ "vaimulike andmebaas".[alaline kõdulink]
- ↑ "köstrite ja koorijuhtide andmebaas".
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri". Tallinn, 1975. Koostaja preester August Kaljukosk. EAA.5437.1.64
- "Eesti õigeusk X–XXI sajandil". Entsüklopeediline teatmik. Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn 2014 (vene keeles), lk 459
- Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954–1965"
- Anu Raudsepp. "Riia Vaimulik Seminar 1846–1918" Tartu 1998, lk 94–150
- David Papp. "Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud" – Biograafiline leksikon (16.–20. saj) – EAA. 5410.1. 247–249
- "Eestimaa uusmärtrite elulood". Koostaja ülempreester Andreas Põld. Pärnu 2013, lk 3–9
- Andrei Sõtšov. Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945–53. Tartu 2004, lk 19–40; 46–55; 60–61: 79–81; 128–135
- "Kirikud ja kogudused Eestis". Miniteatmik. Koostajad Ilmo Au, Ringo Ringvee. Tallinn 2000
- "Mitut usku Eesti" IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri". Toimetaja Liina Eek. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 2015, lk 31–32; 41–46
- S. Seleznjov. Viljandi apostlik-õigeusu kirikute ajaloost. Usk ja Elu. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku väljaanne. 2003,2(102), lk 33–37
- Jaanus Plaat, Arne Maasik. "Õigeusu kirikud kloostrid ja kabelid Eestis". Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn 2011, lk 338–341