Mine sisu juurde

Karistusjärgne kinnipidamine

Allikas: Vikipeedia

Karistusjärgne kinnipidamine on isikule määratav vangistus, kelle puhul peetakse tõenäoliseks, et vabaduses olles saadaks ta korda süütegusid. Tavaliselt määratakse see oma vanglakaristuse ära pidanud kriminaalile, kelle vabadusse laskmist hinnatakse liiga ohtlikuks.

Eestis oli karistusjärgne kinnipidamine karistusseadustiku järgi legaalne lühikest aega aastatel 2009–2011. Juunis 2011 tunnistas Riigikohus karistusjärgse kinnipidamise põhiseadusvastaseks.[1] Karistusseadustiku § 872 lg 1 järgi oli karistusjärgne kinnipidamine mittekaristuslik mõjutusvahend, mille peamine eesmärk on takistada uute kuritegude toimepanemist teise isiku füüsilist, psüühilist või seksuaalset puutumatust raskelt ohustanud või kahjustanud kuriteos süüdi mõistetu poolt, kelle puhul on alust arvata, et ta võib vabaduses viibides panna toime uusi samalaadseid kuritegusid.[2]