Kardaanliigend

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kardaanliigend

Kardaanliigend ehk universaalliigend, ka Hooke’i liigend, ühendab ristmikliigendiga kahte jäika pöörlevat varrast, mis on üksteise suhtes nurga all. Kardaanliigend ei ole püsiva kiirusega, see tähendab, et konstantse kiirusega pöörleva sisendvõlli kiirus ei ole sama suure kiirusega kui väljundvõll. Väljundvõlli kiirus kõigub vastavalt nurgale kiiremaks või aeglasemaks, aga keskmine kiirus võrreldes sisendvõlli kiirusega jääb samaks.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kardaanliigendi nimi tuleb itaalia matemaatikult Gerolamo Cardano, kes mõtles teoorias välja kuidas saab pöörlevat jõudu üle kanda nurga all (kuid mitte rohkem kui 45º ühe liigendi kohta.) Gerolamo Cardano oli esimene inimene, kes soovitas kasutada pöörleva jõu edastamiseks kardaanliigendist koostatud ülekandevõlli. Teadaolevalt esimene juhus, kus kasutati terminit ja reaalset töötavat kardaanliigendit on inglase Robert Hooke’i raamatus “Helioscopes”. Ta avalikustas kirjelduse kardaanliigendist 1678. aastal, mille tulemusel kasutatakse terminit “Hooke’i liigend” inglise keelt kõnelevates riikides. 1683. aastal leiutas Hooke püsiva kiirusega liigendi selleks, et leevendada kardaanliigendi muutuva kiiruse probleemi. [2]

Liigenditüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Topelt-kardaanliigend
Topelt-kardaanvõll

Kaks enamlevinud liigendi tüüpi on üksik kardaanliigend ja topelt-kardaanliigend. Valdavalt kasutatakse üksikut kardaanliigendit. Kasutust leiavad ka topeltliigendid. Võimalus on kasutada kaht eri tüüpi topeltliigendit, millel on kahekordsed ülekandenurgad. Topelt-kardaanliigend koosneb kahest kardaanliigendist, mis on üksteise otsa ühendatud. Topelt-kardaanvõll sarnaneb väga topelt-kardaanliigendiga, kuid erinevus on kardaanliigendite vahele lisatud võllis. Üksik kardaanliigend lubab kuni 45-kraadist ülekandenurka. Topelt-kardaanliigend lubab kuni 90-kraadist ülekandenurka.[3]

Kasutusalad[muuda | muuda lähteteksti]

Kardaanliigendiga ühendused on väga laialt levinud. Üldkasutust leiab kardaanliigendid lennukitel, kontrollmehhanismidel, meditsiini ja optilistes seadmetes, õmblusmasinatel, tekstiilimasinatel ja tööpinkide ajamites. Enamasti leiavad kasutust terasest kardaanliigendid, aga kergtööstuses kasutatakse ka termoplastidest kardaanliigendeid.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Paul Heney. "What is a universal joint?". Fastener Engineering, 19. august 2019. Vaadatud 16.02.2021.
  2. "Universal Joint,Universal Joint inventors". Edubilla. Vaadatud 16.02.2021.
  3. "Universal Joints Overview". Belden universal. Vaadatud 16.02.2021.
  4. "UNIVERSAL JOINTS". Stock drive products Sterling instruments. Vaadatud 16.02.2021.