Kara-Dag

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kara-Dag

Kara-Dag (ukraina Кара-Даг, vene Кара-Даг, krimmitatari Qara dağ) on vulkaanilise päritoluga mäemassiiv Krimmis Musta mererannikul. Suurim kõrgus on 577 meetrit, massiivi pikkus on kaheksa kilomeetrit, pindala 22 kruutkilomeetrit. Mäe krimmitatarikeelne nimi tähendab tõlkes musta mäge.

Massiivi jalamil asub Koktebeli linn.

Aastal 1881 oletas Krimmi uurija A. Prozorovski-Golitsõn esimesena, et massiiv on vulkaanilise päritoluga. Aastal 1885 koostas Aleksandr Lagorio massiivi geoloogilise kaardi. XX sajandi algul lõi neuropatoloog Terenti Vjazemski mäe jalamile bioloogiajaama, mille baasil rajati sinna aastal 1979 looduskaitseala pindalaga 2874,2 hektarit.[1]

Massiiv koosneb kolmest kõrgemast osast. Krimmitatarlased eristavad Qoba Töpe, Süyrü Qaya, Gâvur Baği ja Gâvur Çeşme ahelikke, slaavi traditsioonis eristatakse loodepoolset Väikest Kara-Dagi, mereäärset Rannikuahelikku ja kõrgeimat Püha mäge. Rannikuäärset osa liigendavat erosiooni teel kujunenud kaljud, millest paljudel on oma nimed.

Kara-Dagi loonud vulkaan tegutses Juura keskel. Massiiv koosneb andesiidist, basaldist.[2] Mineraalidest leidub seal kvartsi, kaltsedoni, opaale, ahhaati, jaspist, karneoole, ametüste, tsitriini ja oonüksit. Sagedased on ka tseoliidid.[3]

Aastal 1927 rajati mäe nõlvadele karjäär, kus kaevandati vääriskive. Hiljem kaevandati seal ehituskive, ent kohalike elanike nõudmisel need karjäärid suleti.[4] 2012 anti luba massiivi Koktebeli poole jäävas ja looduskaitseala koosseisu mitte kuuluvas osas andesiidikarjääri rajamiseks.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://karadag.com.ru/history
  2. Булава Л. М. Фізична географія України. 8 клас: Підручник. — Харків.: Ранок, 2008. 224 lk. ISBN 978-966-15-9802-6
  3. Минералы Карадага
  4. Полканов Ю. А. Минералы Крыма. — Симферополь : Таврия, 1989. — 157 lk. — ISBN 5-7780-0128-2.
  5. Мина замедленного действия под Карадаг