Kapsaitsiin
| Kapsaitsiin | |
|---|---|
 | |
| Üldised omadused | |
| Keemiline valem | C18H27NO3 |
| Välimus | värvuseta kristalliline tahke aine |
| Füüsikalised omadused | |
| Molekuli mass | 305,418 amü |
| Sulamistemperatuur | 335,15 K (62 °C) |
| Keemistemperatuur | 483,15 K (210 °C) |
| Lahustuvus | alkoholis, eetris, benseenis |
| Ohutus | |
| Suukaudne manustamine | suures koguses võib kahjustada seedeelundeid |
| Nahk | suures koguses võib kahjustada nahka |
| Silmad | suures koguses võib kahjustada silmi |
| Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi. | |
Kapsaitsiin on tšillipipra (paprika perekonda kuuluvate taimede) aktiivne komponent. See on imetajate jaoks tugevalt ärritav ja tekitab kudedega kokku puutudes põletustunnet.
Kapsaitsiini ja mitmeid sellega seotud amiide (kapsaitsinoide) toodavad tšillipiprad sekundaarsete metaboliitidena, tõenäoliselt heidutusvahenditena imetajate ja seente vastu.[1] Puhas kapsaitsiin on hüdrofoobne, värvitu, väga terav (vürtsikas) kristalliline tahke aine[2]
Looduslik funktsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Kapsaitsiini leidub suures kontsentratsioonis tšillipiparde viljakesta sisemise seinas, kuhu kinnituvad seemned. Vähemal määral mujal viljalihas. Seemned ise ei sisalda kapsaitsiini.[3]
Taimede seemneid levitavad peamiselt linnud. Lindude TRPV1 kanal ei reageeri kapsaitsiinile ega sellega seotud kemikaalidele, kuid imetajate TRPV1 on selle suhtes väga tundlik. See on taimele kasulik, sest lindude poolt tarbitud tšillipipra seemned läbivad seedetrakti tervena ja võivad hiljem idaneda. Imetajatel on aga tagumised purihambad, mis purustavad seemneid ja takistavad nende idanemist. Seega võib looduslik valik olla viinud kapsaitsiini tootmise suurenemiseni kaitseks loomade vastu, kes ei aita tšillipipral levida.[4]
On ka tõendeid, et kapsaitsiin võib olla välja arenenud seeni tõrjuva vahendina.[5] Kapsaitsiin heidutab seenpatogeeni Fusarium, mis nakatab metsikut tšillipipart ja vähendab seeläbi seemnete elujõulisust.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Toidus
[muuda | muuda lähteteksti]Kuna kapsaitsiin tekitab limaskestadega kokkupuutel põletustunnet, kasutatakse seda tavaliselt vürtsides, mis annavad toidule pikantsust.[6] Suures kontsentratsioonis põhjustab kapsaitsiin põletavat mõju ka teistele tundlikele piirkondadele, näiteks nahale või silmadele.[7] Toiduaines leiduvat teravuse astet mõõdetakse sageli Scoville'i skaalal.[6]
Nõudlus kapsaitsiini sisaldavate teravate toitude järele on kestnud pikemat aega. On tavaline, et inimesed kogevad kapsaitsiini tarbimisel meeldivat ja isegi eufoorilist mõju.[6]
Teadusuuringud ja farmaatsiatööstus
[muuda | muuda lähteteksti]Kapsaitsiini kasutatakse salvides ja nahaplaastrites valu leevendamiseks, tavaliselt kontsentratsioonis 0,025% kuni 0,1%. Seda võib kasutada kreemina, et ajutiselt leevendada väiksemaid lihas- ja liigesevalusid, mis on seotud artriidi, seljavalu või lihaste ja liigeste vigastustega. Täna puuduvad piisavad kliinilised tõendid, et määrata kindlaks kapsaitsiini kasulikkus rasvumise, diabeedi, vähi ja südame-veresoonkonna haiguste ravimisel.[8]
Pipragaas ja kahjurid
[muuda | muuda lähteteksti]Kapsaitsinoide kasutatakse pipragaaside tootmisel. Kui pihus satub kokkupuutesse inimese naha, eriti silmade või limaskestadega, tekitab see valu ja hingamisraskusi.[2]
Kapsaitsiini kasutatakse ka mitmesuguste kahjurite (eriti imetajate vastu) peletamiseks. Kapsaitsiini tõrjevahendite sihtmärgiks on kärnkonnad, hirved, küülikud, oravad, karud, putukad ja ründavad koerad.[9] Jahvatatud või purustatud kuivatatud tšillikauna võib kasutada lindude söödas näriliste peletamiseks,[10] kasutades ära lindude resistentsust kapsaitsiini suhtes.
Ärritav mõju
[muuda | muuda lähteteksti]Mõju tervisele
[muuda | muuda lähteteksti]Kapsaitsiin on tugevalt ärritav aine, mille käitlemisel peab kasutama nõuetekohaseid kaitsevahendeid (prillid, respiraatorid, kindad, jms). Kapsaitsiin avaldab mõju nahakontaktil (ärritav, tundlikuks muutev), silmakontaktil (ärritav), allaneelamisel ja sissehingamisel (kopse ärritav ja tundlikuks muutev).
Kapsaitsiini sisaldavate tšillipipardega kokkupuutumine põhjustab põletavat või kipitavat valu nahal. Allaneelamisel täiskasvanute poolt suures koguses või laste poolt väikeses koguses võib tekitada iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja põletavat kõhulahtisust. Silmadega kokkupuude võib põhjustada intensiivset pisarajooksu, valu, konjunktiviiti ja laukrampi.[11]
Ravi pärast kokkupuudet
[muuda | muuda lähteteksti]Esmane ravi on ärritava aine eemaldamine. Kapsaitsiin lahustub alkoholis, mida saab kasutada kokkupuutunud nahapindade puhastamiseks.[12] Silmadesse sattumisel tuleb neid pesta rohke veega [13] ja pöörduda vajadusel arsti poole.
Kapsaitsiini allaneelamisel võib külm piim olla tõhus vahend põletustunde leevendamiseks, sest piima kaseiinid ja piimas sisalduv vesi toimivad pindaktiivse ainena, mis võimaldab kapsaitsiinil sellega emulsiooni moodustada.[14]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "What Made Chili Peppers So Spicy?". Talk of the Nation. 15. august 2008.
- ↑ 2,0 2,1 "Capsaicin". PubChem, US National Library of Medicine. 27. mai 2023. Vaadatud 1. juunil 2023.
- ↑ "Chile Information – Frequently Asked Questions". New Mexico State University – College of Agriculture and Home Economics. 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. mai 2007. Vaadatud 17. mail 2007.
- ↑ Tewksbury JJ, Nabhan GP (juuli 2001). "Seed dispersal. Directed deterrence by capsaicin in chilies". Nature. 412 (6845): 403–404. Bibcode:2001Natur.412..403T. DOI:10.1038/35086653. PMID 11473305. S2CID 4389051.
- ↑ Tewksbury JJ, Reagan KM, Machnicki NJ, Carlo TA, Haak DC, Peñaloza AL, Levey DJ (august 2008). "Evolutionary ecology of pungency in wild chilies". Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America. 105 (33): 11808–11811. Bibcode:2008PNAS..10511808T. DOI:10.1073/pnas.0802691105. PMC 2575311. PMID 18695236.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Gorman J (20. september 2010). "A Perk of Our Evolution: Pleasure in Pain of Chilies". New York Times. Vaadatud 16. märtsil 2015.
- ↑ Rollyson WD, Stover CA, Brown KC, Perry HE, Stevenson CD, McNees CA, Ball JG, Valentovic MA, Dasgupta P (detsember 2014). "Bioavailability of capsaicin and its implications for drug delivery". Journal of Controlled Release. 196: 96–105. DOI:10.1016/j.jconrel.2014.09.027. PMC 4267963. PMID 25307998.
- ↑ Fattori V, Hohmann MS, Rossaneis AC, Pinho-Ribeiro FA, Verri WA (juuni 2016). "Capsaicin: Current Understanding of Its Mechanisms and Therapy of Pain and Other Pre-Clinical and Clinical Uses". Molecules. 21 (7): 844. DOI:10.3390/molecules21070844. PMC 6273101. PMID 27367653.
- ↑ "R.E.D. Facts for Capsaicin" (PDF). United States Environmental Protection Agency. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. oktoober 2012. Vaadatud 13. novembril 2012.
- ↑ Jensen PG, Curtis PD, Dunn JA, Austic RE, Richmond ME (september 2003). "Field evaluation of capsaicin as a rodent aversion agent for poultry feed". Pest Management Science. 59 (9): 1007–1015. DOI:10.1002/ps.705. PMID 12974352.
- ↑ Goldfrank LR, toim (23. märts 2007). Goldfrank's Toxicologic Emergencies. New York, New York: McGraw-Hill. Lk 1167. ISBN 978-0-07-144310-4.
- ↑ "Capsaicin Material Safety Data Sheet". sciencelab.com. 2007. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. september 2007. Vaadatud 13. juulil 2007.
- ↑ Feeling the Burn
- ↑ Senese F (23. veebruar 2018). "Fire and Spice". General Chemistry Online. Department of Chemistry, Frostburg State University.