Globaalne kapitalism
Globaalne kapitalism ehk globaalne kapitalistlik süsteem ehk kapitalistlik maailmamajandus on maailmamajandus, mida iseloomustab kogu maailma ulatuses toimuv vaba kauplemine kaupade ja teenustega ning kapitali vaba liikumine[1].
Globaalne kapitalism toimis kuni Esimese maailmasõjani suhteliselt stabiilsena. Stabiilsuse tagas George Sorosi arvates kolm asjaolu[2]:
- imperialistlike suurriikide olemasolu, kes süsteemi tuumikuna koos hoidsid,
- kulla näol ühtse ja ainsa rahvusvahelise valuuta kehtimine,
- ühiselt tunnustatud kindlate tõekspidamiste ja kõlbeliste normide olemasolu, mida vabatahtlikult enamasti küllaltki rangelt järgiti.
Need kolm väärtust "ühendasid endas usu, mõistuse ja austuse teaduse vastu ning juudakristliku eetilise traditsiooni, olles kokkuvõttes märksa kindlamaks teenäitajaks õige ja vale äratundmisel kui tänapäeval valitsevad tõekspidamised"[2].
Hiljem on need kolm asjaolu oma tähtsuse kaotanud ja koos sellega on globaalne kapitalism järk-järgult muutunud aina ebastabiilsemaks, kuni on jõudnud nüüdisaegsesse kriisiseisundisse.
Globaalset kapitalismi kriitika osas toob Georg Soros välja kaks olulist punkti. Esiteks kritiseerib ta turumehhanismi puudusi, eeskätt finantsturgude loomupärast ebastabiilsust; teiseks osutab ta suurtele vajakajäämistele turuvälises sektoris (poliitika, eetika)[1].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide I (A–M).
- ↑ 2,0 2,1 Soros, G., 1999. Globaalse kapitalismi kriis. Avatud ühiskonda ähvardavad ohud. Tallinn, VB. Lk 29