Kapi jänes

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kapi jänes
Lepus capensis capensis
Lepus capensis capensis
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Jäneselised Lagomorpha
Sugukond Jäneslased Leporidae
Perekond Jänes Lepus
Liik Kapi jänes
Binaarne nimetus
Lepus capensis
Lepus capensis distribution.svg

Kapi jänes (Lepus capensis) on jänese perekonda kuuluv liik.

Leviala[muuda | muuda lähteteksti]

Kapi jänese areaal ulatub Aafrikast Indiani.

Kehaehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Kapi jänes on tüüpiline jänes: tal on arenenud jalad jooksmiseks ja hüppamiseks ning suured silmad ja kõrvad ümbruse seiramiseks.

Silma ümber on tavaliselt valge rõngas.

Karvkate on peenike ja pehme. Selle värvus varieerub helepruunist punakani ja liivahallini.

Imetaja kohta ebatavalisel kombel on emane isasest suurem (sooline dimorfism).

Elupaigad[muuda | muuda lähteteksti]

Kapi jänest kujutav hieroglüüf Edfu templis

Kapi jänes elab makjas, rohtlas, veldis, kõrbes ja poolkõrbes, samuti Etioopia mägismaal (näiteks Dogu'a Tembienis).

Ökoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Mīandashti looduskaitsealal on aasia gepard saanud kätte kapi jänese

Kapi jänes on öise eluviisiga taimtoiduline loom. Ta sööb rohtu ja põõsaid. Nagu jäneslaste seas tavaline, sööb ta oma väljaheiteid, et seedimise aega pikendada ja saada toitaineid mikroobidelt (koprofaagia).

Nagu teisedki jänesed, kasvavad nad kiiresti.

Ainuke kiskja, kes suudab kapi jänese joostes kinni püüda, on gepard. Kõik teised, kes kapi jäneste peale jahti peavad, on varitsevad kiskjad või oportunistlikud kiskjad, näiteks leopard, karakal ja tumeselg-šaakal.

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Tiinus kestab 42 ööpäeva.

Aastas sünnib ühel emasel kuni 4 pesakonda, ühes pesakonnas on 1–3 poega.

Nagu kõigil jänestel (erinevalt küülikutest), on pojad pesahülgajad: nad sünnivad, silmad lahti, ja suudavad varsti pärast sündi liikuda.