Kapatkievičy

Kapatkievičy
valgevene	Капаткевічы * / Kapatkievičy *transkriptsioon: Kapatkevitšõ
vene	Копаткевичи (Kopatkevitši)
	Kapatkievičy lipp Kapatkievičy vapp
Pindala	4,901032 km²
Elanikke	2960 (2016)
Koordinaadid	52° 19′ N, 28° 48′ E

Kapatkievičy (transkribeerituna Kapatkevitšõ, poola keeles Kapatkiewiczy, varem ka Kopatkiewicze ja Kopatkowicze) on alev Valgevenes Homieli oblastis Pietrykaŭ rajoonis, Kapatkievičy külanõukogu halduskeskus. Kapatkievičy asub Homieli linnast 179 ja Pietrykaŭst 35 kilomeetri kaugusel Pciči jõe kaldal, merepinnast 118 meetri kõrgusel.

Alevis on keskkool ja muusikakool. Seal on ka kino, klubi ja kaks raamatukogu. Alevis on toiduainetetööstus, seal töödeldakse ka puitu.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

1062 (1858)
1500 (1883)
2081 (1897)
2600 (1972)
4400 (1997)

3600 (1998)
3900 (2004)
3700 (2007)
3415 (2009)
2960 (2016)^[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Küla mainiti kirjalikes allikates esimest korda XVI sajandil. Toona kuulus see Minski vojevoodkonda ja Mazyri maakonda.^[2] Aastast 1560 on teada, et see kuulus Leedu suurvürstidele. Aastaks 1568 oli see läinud Ruckyte valdusse. Hiljem sai sellest Jeleńskitele kuuluv alev. Aastast 1693 on teada, et seal asus õigeusu kirik.

Seoses Poola jagamisega läks alev aastal 1763 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mozõri maakonda. Aastal 1863 konfiskeeriti sealsed valdused Jeleńskitelt ja alevi omanikuks sai kindral Tsõlov. Aastal 1886 tegutses seal lisaks kahele kirikule veel juutide palvemaja, alevis olid kool, veski ja kolm poodi. Aastaks 1897 oli sinna rajatud veel teinegi juudi palvemaja, poode oli kolmteist. Alevis tegutses apteek, seal asusid tuuleveski ja kõrts. Kapatkievičyl oli õigus pidada laata üks kord aastas.

2. detsembril 1918 vallutasid alevi Saksa väed. Aastal 1919 läks Kapatkievičy Valgevene NSV koosseisu. Aastal 1921 korraldati seal pogromm, milles hukkus 118 inimest. Nõukogude ajal kujunes alev kahe kolhoosi ja ühe sovhoosi keskasulaks. Teise maailmasõja ajal hakkasid alevi ümbruskonnas tegutsema partisanid, mistõttu Saksa karistussalklased põletasid alevi maha ja hukkasid 112 sealset elanikku. Sealne õigeusu kirik taastati aastal 1990, katoliku kirik aga aastal 1998, kuigi pühitseti see alles aastal 2003.