Kantill

Allikas: Vikipeedia
Kullast kantill-lõngad
Kantillpross tsitriiniga. 1835

Kantill ehk kantill-lõng (prantsuse keeles cannetille[1], inglise keeles purl, vene keeles канитель) on metall-lõnga üks alatüüpe, mis kujutab endast spiraali keeratud väga peent hõbe- või kuldtraati ilma tekstiilist südamikuta (kasutusel on ka mitmesuguse koostisega sulamid). Kasutatakse kuldtikandis.

Kantilli toodetakse tõmmatud peenest traadist; see esmalt valtsitakse, seejärel keritakse poolimismasinaga teise, ümmarguse või nurgelise ristlõikega jäiga traadi ümber, mis hiljem eemaldatakse. Vastavalt selle traadi ristlõikele saadakse kas sile või kähar ehk vormitud kantill. Kantilli tavalisim materjal on kas puhas või kullatud hõbetraat, kuid võimalik on ka messingist, vasest, kullatud vasest või kullatud messingist traat.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Kantilli on ajalooliselt kasutatud väärismetallist ehete ühe komponendina, sarnaselt kuld- ja hõbefiligraaniga, eriti 19. sajandi alguskümnenditel[2]. Samuti leiab see kasutust kuld- ja hõbetikandis kõrgmoes, sõjaväevormides, vaimulikurüüdes ja muus kirikutikandis.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]