Kampsun

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Laste kirju mustriga kampsun

Kampsun on lõngast silmuskoes kootud või heegeldatud üle pea selga tõmmatav või eest kinnitatav (nööpidega, tõmblukuga vm) pikkade varrukatega riietusese.

Kampsun võib olla ümara, V-kaeluse või kõrge kaelusega. Kampsunil võivad olla taskud.

Üle pea selga käivat kõrge kraega kampsunit võidakse nimetada sviitriks. Üle pea tõmmatavat kraeta kampsunit nimetatakse pulloveriks, eest nööbitavat õhemat kampsunit nimetatakse kardiganiks.

Etnograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti etnograafias oli kampsun villasest riidest tehtud naistejakk, mida kanti särgi peal, ulatusega veidi üle vöökoha. Ta oli avara rinnalõike, pikkade varrukate ning haagitavate hõlmadega, krae puudus. Nimetatud ka pihtkuub, vähekuub, kampsik, Saaremaal abukäised, Hiiumaal vähejäku, läänemurdes pelts, Tartu ja Võru murdes pihtsärk.[1]

Kampsun oli Euroopas laialdaselt tuntud, samuti Baltikumis. 18. sajandil kasutati kampsunit rahvarõivana Saaremaal ja Lõuna-Eestis, 19. sajandi lõpuks oli levinud aga üle kogu Eesti, v.a. Setumaa. Traditsiooniline riideese oli ta Tartumaal ning Võrumaal. Vanemad kampsunid olid lõikelt sarnased pikk-kuue ülaosaga. Eesti mandriosas tehti kampsunitel küljeõmblus keha järgi, voltidega seljal, lisaks õmmeldi kampsuni alläärde riideriba, milles olid kas ühtlaselt või rühmiti voldid ehk seesid. Saaremaal erinesid kampsunid kihelkondade kaupa.[2]

19. sajandi lõpus hakati kandma kampsuneid, mida kooti villasest lõngast.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 49
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. lk 63

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]