Kamanose looduskaitseala
Kamanose looduskaitseala (leedu keeles Kamanų valstybinis rezervatas) on looduskaitseala Leedus Akmenė rajoonis. Looduskaitseala administratsioon asub Akmenė II külas aadressil Pušų g. 2. Kamanose looduskaitseala pindala on 3961 hektarit, seda ümbritseb 2530 hektari suurune puhvertsoon.
Kamanose looduskaitseala asub Leedu põhjaosas. See asutati 1979. aastal, et kaitsta Leedu põhjaosa suurimat sood (hõlmab 68% looduskaitseala pindalast) ja soosaartel ning selle lähemas ümbruses kasvavaid metsasid. Soo on kujunenud suhteliselt tasasel maastikul savisele aluspõhjale. Sealne turbakiht on keskmiselt 3,8 meetri sügavune, ulatudes sügavamates kohtades 7,2 meetrini. Soo põhjaosas on 6,6 hektari suurune Kamanose järv.[1] Looduskaitseala eellaseks on aastal 1960 rajatud botaanilis-zooloogiline kaitseala.
Esimest korda uuriti sealset piirialadel asunud piirkonnas puutumata säilinud loodust aastal 1895. Aastal 1960 loodi sinna Kamanose botaaniline kaitseala. Looduskaitseala rajati aastal 1979 botaanilise kaitseala asemele. Selle algne pindala oli 3660 hektarit. Aastal 1996 laiendati looduskaitseala Mažeikiai metsamajandi varem riigile kuulunud maade arvelt.[2]
Looduskaitsealal asub ligi 120 laugast. Seal esineb erinevaid sootüüpe, alates toitaineterikkast madalsoost ja lõpetades keskosas asuva toitainetevaese rabaga.[3] Sealsetes metsades kasvavad valdavalt männid ja kased. Niidud katavad üksnes 0,5% looduskaitseala pindalast, ent on mosaiiksed ja elustikurohked. Mahajäetud talude juures kasvab metsistunult ligi 50 liiki kultuurtaimi.[4]
Looduskaitsealustest samblikest esinevad seal harilik rabasamblik ja puna-tähnsamblik. Kaitsealustest seentest kasvavad seal rebaslentinell, võiseen, hiidmuna, karvane harjaskeel, Geoglossum sphagnophilum ja Agaricus langei.[5]
Kaitsealustest imetajatest elavad looduskaitsealal saarmas, suurvidevlane, hilis-nahkhiir, põhja-nahkhiir, kärp, kasetriibik, kääbus-nahkhiir, valgejänes, pruun-suurkõrv, Nattereri lendlane ja tiigilendlane. Kaitstavatest lindudest pesitsevad seal must toonekurg, hallhani, sookurg, rukkirääk, hallõgija, jääkoskel, hõbehaigur, põldtsiitsitaja, kivikakk, hallpõsk-pütt, lõopistrik, värbkakk, põldvutt, roherähn, hallpea-rähn, karvasjalg-kakk, vaenukägu, jäälind, händkakk, väike-konnakotkas, kanakull, merikotkas, herilaseviu, luitsnokk-part, täpikhuik, teder, valgeselg-kirjurähn, laululuik, soo-loorkull, rüüt, sooräts, mudatilder, punajalg-tilder, suurkoovitaja, kalakotkas, rääkspart, must-harksaba, puna-harksaba, soorüdi, soopart, rabapistrik, väikepistrik, järvekaur ja kaljukotkas. Varem on seal pesitsenud ka madukotkas. Kahepaikseist elab seal harivesilik. Molluskitest on kaitse all vasakkeermene pisitigu. Putukaist on kaitse all sõõrsilmik, pääsusaba, vareskaera-aasasilmik, suur-rabakiil, Ostoma ferruginea, Macaria carbonaria, Aspitates gilvaria, villpea-aasasilmik, suur-mosaiikliblikas, teelehe-mosaiikliblikas, suur-kuldtiib, mustlaik-apollo, Peltis grossa, Carabus nitans, Agonum ericeti ja metallpõrnikas. [6]
Looduskaitsealal kasvavad virgiinia võtmehein, harilik ungrukold ja harilik sookold. Sammaldest on seal kaitse all randsirbik, harilik vesilehvik, soo-koldsammal, laialehine turbasammal, tihe turbasammal, pehme turbasammal, läikiv kurdsirbik, sulgjas õhik, haisev maakarikas, koldjas ebatömptipp ja kuldne turbasammal. Haruldasematest soontaimedest kasvavad seal salutakjas, laialehine sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, rohekas käokeel, mustikpaju, kare kellukas, padutarn, sale villpea, harilik lubikas, raba-jänesvill, harilik käoraamat, sookäpp, kaunis kuldking, kõdu-koralljuur, jumalakäpp, hall käpp, arukäpp, kuradi-sõrmkäpp, ahtalehine sõrmkäpp, väike käopõll, villohakas, narmasjumikas, harilik sinilatv, harilik võipätakas, pääsusilm, sookäpp, kaunis kuldking, kõdu-koralljuur, kuradi-sõrmkäpp, väike käopõll, Siberi võhumõõk, mägiarnika, mõru emajuureke, lapi paju, raudtarn, Carex magellanica, kuninga-kuuskjalg, hanepaju ja vahelmine huulhein.[7]
Looduskaitsealale on allutatud ka Mažeikiai rajoonis asuv 121 hektari suurune Šernynė telmoloogiline kaitseala. Looduskaitsealustest taimedest kasvavad seal villohakas, vööthuul-sõrmkäpp ja rohekas käokeel.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Looduskaitseala Leedu kaitsealade registris". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2019. Vaadatud 25. detsembril 2018.
- ↑ Kamanų valstybinis gamtinis rezervatas
- ↑ Kamanų valstybinis gamtinis rezervatas
- ↑ Kamanų valstybinis gamtinis rezervatas
- ↑ Lietuvos raudonąją knygą įrašytų grybų ir kerpių rūšių sąrašas
- ↑ Į Lietuvos raudonąją knygą įrašytų gyvunų rūšių sąrašas
- ↑ Į Lietuvos raudonąją knygą įrašytų augalų rūšių sąrašas
- ↑ Kamanų valstybinis gamtinis rezervatas
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kamanose looduskaitseala koduleht (leedu keeles)
- Looduskaitseala Leedu kaitsealade registris (leedu keeles)
- Looduskaitseala YouTube'is