Kamakura ajastu

Kamakura ajastu (jaapani keeles 鎌倉時代, Kamakura jidai) on Jaapani ajaloo periood aastatest 1185 kuni 1333, kui võim kuulus Kamakura šogunaadile. Periood märgib samuraide esiletõusu algust ning feodalismi kehtestamist Jaapanis.
Ajastu täpse algusaasta kohta on erinevaid arvamusi. Varasemas historiograafias on tihti kasutatud aastat 1192, mil sõjapealik Minamoto no Yoritomo pühitseti ametlikult šoguniks. Hiljem on hakatud eelistama 1185. aastat, mil Yoritomo asutas oma kohalikele asevalitsejatele uued tiitlid šugo (sõjaline vastutus, politseivõim) (守護) ja jitō (administratsioon, maksude kogumine). Ajastu esimestel aastatel jätkas šogun sõdimist Fujiwara klanni põhjapoolse haru (Ōshū Fujiwara-shi) vastu, kes suudeti lõplikult alistada 1198. aastaks.
Kui Yoritomo aga 1199. aastal suri, lõi Minamotode võim ja autoriteet tugevalt kõikuma. Ehkki Yorimoto aujärje päris ta 18-aastane poeg Minamoto no Yoriie, oli ta šogunina ametisse astumiseks liiga noor ning järgmised kolm aastat valitses regendina (Shikken) ta emapoolne vanaisa Hōjō Tokimasa. 1202. aasta juulis sai Yoriiest ametlikult šogun, kuid juba järgmisel aastal jäi ta tõsiselt haigeks, misjärel teravnes õukonnas võimuvõitlus tema äia Yoshikazu juhitud Hiki klanni ning ta vanaisa Tokimasa juhitud Hōjō klannide vahel. 1203. aasta 2. septembril lasi Tokimasa oma sõduritel Yoshikazu tappa ning tema majapidamise hävitada, mille käigus tapeti ka Yoriie 6-aastane poeg ja pärija Ichiman. Seejärel sunniti voodihaige šogun troonist loobuma ja pagendati budistlikku templisse Izu provintsis, kus Hōjō agendid ta järgmise aasta juulis tapsid. Nüüdsest kuulus tegelik võim riigis Hōjō klanni asevalitsejatele, ehkki formaalselt jätkasid valitsemist šogunid, kelleks nüüd määrati Yoriie noorem vend Minamoto no Sanetomo.
1232. aasta augustis võeti shikken Hōjō Yasutoki juhtimisel vastu seaduskoodeks '"Goseibai Shikimoku".
1274. ja 1281. aastal tungisid riiki mongolid, kes suudeti küll alistada, kuid kaasnenud sõjategevus kurnas riiki tugevalt ja tekitas sisepingeid. Püüdes kasvavat kaost ohjata ja tasalülitada Kyotos paikneva keiserlikku õukonna mõjuvõimu, langetas Hōjō klanni juhtkond otsuse[millal?], et edaspidi valitakse keiser kordamööda kahest konkureerivast keiserliku dünastia harust. Ajastu lõppes aastal 1333, mil lõunaharust pärit keiser Go-Daigo juhtimisel mässu alustanud sõjapealik Nitta Yoshisada vallutas ja hävitas Kamakura linna.