Kalmetemägi
Kalmetemägi, ehk Kalmetemäe kääpad on Süvahavva küla territooriumil, Võhandu jõe ürgoru pervel asuvad keskmisest rauaajast kuni hilisrauaajani kasutatud kääpad[1].
Kääbastik koosneb 12 ümarast kääpast mille läbimõõt on 6–13 m ja kõrgus kuni 1,4 m.[1] Kääbastest on leitud tuhka ja luutükikesi mis viitavad põletusmatustele.[2] Kääbastest edelasse jäävat Võhandu jõe urgoru järsku liivakiviseina kutsuvad kohalikud Kalmetemüüriks.[3]
Kääpaid käis kaardistamas 1848. a. Friedrich Reinhold Kreutzwald kes märkis, et paari kääbast ümbritsevad kiviringid.[4] 1/3 kääbastest on hästi säilinud, ning et paaril kääpal on märgata mõne nädala vanuseid varanduseotsijate kaevamiste auke.[4]
Kääpaid on uuritud arheoloogilise väljakaevamisega 1980 aastal Silvia Laul juhendamisel. Ühel kääpal tehti vertikaalne läbilõige ja teisel horisontaalne kaevamine (kohalike inimeste mäletamist järgi). Väljakaevamiste aruannet pole avaldatud [5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste register 11691-11702
- ↑ O. Ugart. (1922).Põlva kihelkonna kirjeldus. käsikiri Ajaloo Instituudis. Lk 34.
- ↑ Mare Aun, Süvahavva Kääbaskalmistu ("kalmetemägi") arheoloogiline pass (1972)
- ↑ 4,0 4,1 Friedrich Reinhold Kreutzwald. (1851).Archiv für die Geschichte Liv-, Esth- und Curlands Bd.VI, H.1. Dorpat. Lk 94.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. mai 2021. Vaadatud 30. detsembril 2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)