Kaljo Simson
Kaljo Simson (aastatel 1942–1948 lapsendatuna Kaljo Leppoja; 20. detsember 1929 Kuressaare – 17. jaanuar 2017 Padise vald, Harju maakond) oli eesti maalikunstnik ja leiutaja.
Teise maailmasõja puhkedes asus elama Pärnusse, peale ema surma 1942. aastal lapsendati koos õega koolijuhataja Arnold Leppoja poolt.
1944. aastal põgenes koos kasuperega Rootsi. Ta ei saanud kasuvanematega läbi, tühistas täisealiseks saades lapsendamise ja võttis tagasi ema perenime. Tuli 1949. aastal NSV Liitu.
Võeti 1949. aastal Leningradi oblastis kinni kahtlustatuna spioneerimises. Talle määrati vanglakaristus, mille veetis Gulagis Kasahhi NSV-s. Laagrites tegutses kunstnikuna ja tegi tellimustöid.
Peale laagrist vabanemist 1956. aastal töötas Kasahhi NSV-s ehitustel. 1959. aastal tuli tagasi Eestisse, asus elama Pärnusse, kus töötas ehitusel ning lõpetas 1963. aastal õhtukeskkooli.[1]
1963. aastal astus Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda füüsika erialale. 1966. aastal asus ümber Tallinna, kus lõpetas 1970. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi arhitektina.[2]
1970. aastate algusest elatus ta lasteaedades laste portreede joonistamisest, kokku valmis aastakümnete jooksul tuhandeid portreid.
Alates 1992. aastast elas vaheldumisi Rootsis ja Eestis, 2003. aastast alates püsivalt Rootsis. Aastatel 2014–2015 taastusid sidemed Eestis elava tütrega. 2016. aasta suvel naasis halvenenud tervise tõttu Eestisse, kus 2017. aastal suri.
Kunstnikuna
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesed näitused toimusid veel arhitektuuriüliõpilasena. Aastatel 1967–1972 eksponeeris ta oma töid sarjasa "Inimene ja loodus". Väidetavalt võeti tema 1972. aastal Tallinna kinos "Kosmos" toimunud näitus peale esimest nädalat Kunstnike Liidu poolt maha.
Harva õnnestus tal oma loomingut eksponeerida Kunstnike Liidu poolt korraldatud näitustel, ehkki ta esitas oma töid kõikidele kevad- ja sügisnäitustele.
Ta esines Soomes toimunud ülevaatenäitustel "Eesti kunst. Eestiläisen taiteen myyntinäyttely" (1977) ja ARS ESTONICA 88 (1988). 1990. aastal avaldati ajakirja Eesti Naine 1/1991 esikaane siseküljel foto tema tööst "Kahtlustused". 1998. aastal oli tema looming esindatud 11 maaliga Pärnus Chaplini kunstikeskuses toimunud näitusel "Inimesed ja kaelkirjakud" koos Mark Kostabi, Navitrolla ja Van der Blutiga.
Leiutajana
[muuda | muuda lähteteksti]Tema leiutatud joonistussüsi (simsoniit) leidis tema enda portreeloomingus laialdast kasutamist ning pälvis heakskiitu ka ERKI õppejõudude ja üliõpilaste poolt. Samas leidis kasutamist ka tema leiutatud pehme kustutuskumm.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema abikaasa aastatel 1971–1975 oli kunstiajaloolane Sirje Simson.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ A. Lubi. "Meie põlvkonnalt nõutakse palju". Pärnu Kommunist nr 28, 5. märts 1963. Lk 2
- ↑ Arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala vilistlased
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kaljo Simsoni (1929 – 2017) elust ja loomingust". Epifanio 16. 2018
- "Austusega. Kaido Ole kiri Kaljo Simsonile". Kunst.ee nr 3/ september 2023