Kaliiber (relv)

Kaliiber on tulirelva rauaõõne, kuuli, miinipildujamiini või mürsu läbimõõt. Kaliiber on oluline relva iseloomustav suurus, mille kaudu on seotud relva võimsus, omadused ja laskemoon.

Konkreetse relvakaliibri markeeringus on ära näidatud lisaks rauaõõne läbimõõdule ka padrunikesta ehk hülsi pikkus ja tüüp, selle kaliibri kasutusele võtnud riigi või firma nimi, kasutuselevõtu aasta, püssirohulaengu suurus ja muu informatsioon, mis võimaldavad antud kaliibrit teistest eristada.

Vintraudsed relvad[muuda | muuda lähteteksti]

Vintraudsetel relvadel eristatakse väikest kaliibrit ehk vastastikku asetsevate vindiväljade vahet ja suurt kaliibrit ehk vastastikku asetsevate vindipõhjade vahet, mis vastab antud relva kuuli diameetrile.

Konkreetse relva markeering võib kasutada nii väikest kaliibrit (9 mm Makarov) kui ka suurt kaliibrit (9 mm parabellum).

Mandri-Euroopas ja SRÜ riikides kasutatakse kaliibri määramisel millimeetreid, Inglismaal tuhandiktolle ja USA-s sajandiktolle.

Tsaari-Venemaal oli kaliibri mõõtühikuks liin, mis võrdus 1/10 tolli.

Relvade või laskemoona kaliibrit saab määrata kas ainult millimeetrites või tollides või mõlemas (6,35 mm brauning tähistatakse ka .25 ACP (Automatic Colt Pistol)).

Vintraudsete relvade kaliiber määratakse kindlaks, mõõtes padrunipesa tagant sisemiste vindiväljade vahelise kauguse.

Levinumate vintraudsete käsirelvade kaliibrite tähistus[muuda | muuda lähteteksti]

Kaliiber mm	Ameerika kaliiber calibre sajandik tolli	Inglise kaliiber mil tuhandik tolli
4,5	–	.177
5,56	–	.223
5,6	.22	.229, (.222)
6,35	.25	.250
6,5	.27	.270
7,62	.30	.300, (.308)
7,65	.30, (.32)	.320
7,71	–	.330
8,6	–	.338 ^[1]
9,0	.38	.357
10,0	.40	–
11,0	.44	–
11,43	.45	–
12,7	.50	–

Vintraudsete jahirelvade kaliibrid[muuda | muuda lähteteksti]

Kaliiber mm	Ameerika kaliiber calibre ( sajandik tolli	Inglise kaliiber mil tuhandik tolli
5,6	.22	.229, (.222)
6,35	.25	.250
6,5	.27	.270
7,0	.28	.280, (.308)
7,65	.30	.300, (.303)
8,0	.32	.320
9,0	.35	.350
9,5	.38	.370
10,0	.40 (.38, .41)	.410
11,0	.44	.440
11,45, (11,43)	.45	.450, (.455)

Sileraudsed relvad[muuda | muuda lähteteksti]

Sileraudse relva kaliibri tähis on GA, mis tuleneb ingliskeelsest sõnast gauge, mis tähendab kaliibrit.

Siledaraudse relva puhul ei tähista kaliiber relvaõõne läbimõõtu, vaid arvu, mitu ümarkuuli saab sellele relvale valada ühest inglise naelast puhtast pliist (453,59 g).

12 kaliibrile, mis on tänapäeval kasutatavatest sileraudsetest jahirelvadest ja teenistusrelvadest levinuim ning jämeda rauaõõnega saab naelast tinast valada 12 ümarkuuli, kaliibrile 16 saab 16 kuuli, kaliibrile 20, mille rauaõõs on kasutusel olevatest siledaraudsetest jahirelvadest peenim, saab valada 20 kuuli jne.

Tänapäeval on seoses terashaavlite levikuga tulnud kasutusele ka jämedama rauaga siledaraudsed relvad, näiteks 10 GA ja ebastandardne kaliiber .410, mille rauaõõne läbimõõt määratakse nagu vintraudsel relval, mõõtes rauaõõnt padrunipesa tagant.

Sileraudsetel relvadel määratakse kaliiber kindlaks, mõõtes rauakanali suudme läbimõõdu ja lahutades sellest relvaraua tšoki mõõdu. Standardsed tšoki mõõdud on nr. 0 – 0,00, nr. 1 – 0,25, nr. 3 – 0,50, nr. 4 – 0,75, nr. 5 – 1,00, nr. 6 – 1,25, nr. 7 – 1,50. Konkreetsete relvade puhul võib tšokide numeratsioon olla teine.

Tegelikult ei pruugi mõõdetud relva kaliiber vastata nn normatiivkaliibrile, kui relv on kasutuses olnud ja kulunud.

Sileraudsete relvade kaliibrid[muuda | muuda lähteteksti]

Kaliiber GA	Rauaõõne mõõt mm	Rauaõõne mõõt inglise tollides
1½	37,05	1,459
2	33,67	1,325
3	29,41	1,158
4	26,7	1,052
8	21,8	0,835
10	20,0	0,755
12	18,6	0,729
14	17,8	0,693
16	16,8	0,662
20	15,6	0,615
24	14,7	0,579
28	13,9	0,550
32	13,3	0,526
u 36	10,41	0,410

Laskemoona kaliiber[muuda | muuda lähteteksti]

Tulirelvale sobiv laskemoona kaliiber ehk kuuli või mürsu läbimõõt võib olla relva kaliibrist suurem väiksem või sellega võrdne, kuid peab vastama antud relva tootja poolt ettenähtud mõõtudele.