Marta (kalakajakas)

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kalakajakas Marta)

Marta (sündinud 3. juunil 1981 Kakrarahul; surnud 2015 või 2016) oli emane kalakajakas, 2015. aasta seisuga teadaolevalt maailma kõige pikaealisem oma liigi esindaja. Ta elas 34-aastaseks.[1]

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Marta isa sündis 1973. aastal Kakrarahul ja elas 16-aastaseks. Marta isapoolne vanaisa ja vanaema pesitsesid Kakrarahul 15 aasta vältel, aastatel 1966–1980. Marta ema päritolu pole teada, sest tavaliselt suunduvad kalakajakate emaslinnud pesitsema sünnikohast kaugemale, et vähendada lähisugulasega paaritumise ohtu.[2][3]

Paarisuhted ja pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Marta pesitses Kakrarahul kokku 33 kevadel. Tema esimene paarisuhe kestis seitse aastat, kuni kaaslase surmani. Marta teine kooselu kestis vaid aasta, tema tollane partner suri viis aastat peale lahkuminemist 24-aastaselt. Marta kolmas ja viimane kooselu kalakajakas Oskariga kestis 21 aastat, kuni Marta surmani.[2][3]

Järglased[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta kevadel oli Martal loendatud kümme last (kellest 2014. aastal pesitses Kakrarahul viis: kolm isaslindu ja kaks emaslindu), üheksa lapselast (kellest 2014. aastal pesitses Kakrarahul kaheksa lindu) ja kaks lapselapselast (kellest 2014. aastal pesitses Kakrarahul üks lind), kes on kunagi Kakrarahul pesitsenud.[2][3]

Talvitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Marta veetis talved Lõuna-Inglismaal, kus kohalikud linnuvaatlejad teda mitmel aastal märkasid. 2012. aastal, kui Marta ja Oskari munad tormi tõttu kahjustada said ja pesitsemine ebaõnnestus, nähti Martat Inglismaal juba 19. juunil.[2][3]

Viimane pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Viimast korda nähti Martat Kakrarahul pesitsemas 2015. aasta kevadel. Marta munes siis kolm muna, kuid neist ei koorunud ühtegi poega.[4][5]

2016. aasta kevadel Marta oma pesitsuspaika Kakrarahule enam ei tulnud. Marta saabumata jäämise järel leidis Oskar endale uue, nelja aasta vanuse pesitsuskaaslase.[5]

Ornitoloogilised vaatlused[muuda | muuda lähteteksti]

Marta elukäiku jälgis teadur Kalev Rattiste, kes Marta 1981. aastal Kakrarahul koorumise järel rõngastas.[2]

Pikaajalisi uuringuid, milles individuaalsete kalakajakate vanus selguda võiks, on väljaspool Eestit väga vähe tehtud. Seepärast on Eesti teadlaste kindlaks tehtud Eesti vanimad kalakajakad sageli ka "maailma vanimad kalakajakad".[1] Enne Martat oli teadaolevalt maailma pikima elueaga kalakajakas Taanis elanud lind, kelle vanuseks loetakse 33 aastat ja 8 kuud.[2][3]

Meediakajastus[muuda | muuda lähteteksti]

Martast on eetrisse läinud saatelõik Eesti Televisiooni saates "Ringvaade",[2] temast on kirjutanud väljaanded Lääne Elu,[5] Läänlane,[3] Delfi Lemmikloom,[6] Maaleht,[7] Õhtuleht,[8] ERR Novaator,[1] Postimehe Maaelu[9] jt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Ühepäevaliblikad ja 200-aastased grööni vaalad. Millest sõltub liigi eluiga?". novaator.err.ee. 4. juuni 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. august 2018. Vaadatud 4. juunil 2018.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Valkna, H. (Produtsent). 12.05.2015. Ringvaade. Tallinn, Eesti: ERR.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Tarmo Õuemaa (5. mai 2014). "Matsalu Marta võib olla Euroopa vanim elus kalakajakas". Läänlane. Vaadatud 4. juunil 2018.[alaline kõdulink]
  4. Lääne Elu nr. 48, 28. aprill 2016
  5. 5,0 5,1 5,2 Kaie Ilves (8. mai 2017). "Kakrarahu vanim kalakajakas alustas pesitsemist". Lääne Elu. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. jaanuar 2019. Vaadatud 4. juunil 2018.
  6. "Matsalus elav maailma vanim kalakajakas Marta sai 34aastaseks". lemmikloom.delfi.ee. 08.06.2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.01.2023. Vaadatud 4. juunil 2018.
  7. "Kalakajakas Marta sai 34. sünnipäevaks kimbu pääsusilmi". Maaleht. 08.06.2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.10.2015. Vaadatud 4. juunil 2018.
  8. "ARMAS TEGU: Kakrarahul pesitsev maailma vanim kalakajakas sai 34. sünnipäevaks kimbu pääsusilmi". Õhtuleht. 8. juuni 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2023. Vaadatud 4. juunil 2018.
  9. Olav Renno (23. august 2017). "Kalakajaka häälitsus «kaijak» andis nime ka teistele kajakatele". maaelu.postimees.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. august 2017. Vaadatud 4. juunil 2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]