Mine sisu juurde

Kaisa Kuslapuu

Allikas: Vikipeedia
Kaisa Kuslapuu
Kuslapuu esinemas Lonitseera koosseisus Tartus Ula baaris (2021)
Kuslapuu esinemas Lonitseera koosseisus Tartus Ula baaris (2021)
Sündinud 11. jaanuar 1995 (30-aastane)
Stiilid pärimusmuusika
Elukutse muusik, luuletaja, organist
Pill karmoška, klaver, orel
Seotud esitajad Lonitseera, 6hunesseq, Kaisa Kuslapuu ja Karl Laanekask, Wana Wõromaa Wunkorkester, Pillilaagri Punt, Mahtra Süda
Veebileht kaisakuslapuu.com

Kaisa Kuslapuu (sündinud 11. jaanuaril 1995) on eesti muusik ja luuletaja.

Kuslapuu omandas põhihariduse Võru Kesklinna Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse Heino Elleri nimelises Muusikakoolis oreli erialal.[1]

Ta on Tartu Jaani kiriku organist ning ansambli Lonitseera solist, pianist, laulukirjutaja ja eestvedaja.[1] Ta on töötanud ka Helivõlu Muusikakoolis ansambli-, karmoška- ja klaveriõpetajana[1] ning olnud pikka aega õpetaja Võrumaa Rahvapillilaagris.[2] Ta oli aastatel 2017–2021 ka Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori koormeister.[1]

Kuslapuu osaleb ansamblites Lonitseera; Kaisa Kuslapuu ja Karl Laanekask; Wana Wõromaa Wunkorkester; Pillilaagri Punt; Mahtra Süda; 6hunesseq.[3]

Tema karmoškapalu on ilmunud Matis Leima koostatud "Karmoškaaabitsas".[4] 2021. aastal ilmus Kaisa Kuslapuu soolokarmoškaalbum "Nupud".[5]

Tema luuletusi on avaldatud Värskes Rõhus[6][7] ning ta on Eesti Luuleprõmmu meister 2019.[8] Aastatel 2019–2020 korraldas ta Võrus luuleõhtute sarja "Stedingu stroofid".[9] 2020. aastal osales Kuslapuu nüüdismuusikat ja -luulet ühendavates lavastustes "no. 1" ja "no. 1.1".[10]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2010 II üleriigilise võistumängimise võitja torupilli kategoorias[11]
  • 2015 IV Johann Valentin Mederi kvintettide konkursi Grand Prix[12]
  • 2019 Tudengilaul 1. koht (ansambliga Lonitseera)[13]
  • 2019 Tartu Kultuurikandja auhind (noor kultuurikandja)[14]
  • 2019 Eesti Luuleprõmmu meister[8]
  • 2022 Tartu Kultuurikandja auhind (aasta looja)[15]

Nominatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2020 Värske Rõhu aastapreemia nominent (vabakategoorias)[16]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Ling, Kaisa (26. august 2019). "Suvila. Kaisa Kuslapuu". Klassikaraadio. Vaadatud 10.02.2020.
  2. ↑ Pihlap, Helin (23. juuni 2020). "Jaaniõhtu. Helin Pihlap". Klassikaraadio. Vaadatud 10.02.2020.
  3. ↑ "Koosseisud & projektid". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. juuni 2021. Vaadatud 13. juunil 2021.
  4. ↑ "Karmoškaaabits [Noot]". Eesti Rahvusbibliograafia. Vaadatud 10.02.2020.[alaline kõdulink]
  5. ↑ ""Nupud"". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. november 2022. Vaadatud 13. juunil 2021.
  6. ↑ "VÄRSKE RÕHK NR 55, sügis 2018". Värske Rõhk. Vaadatud 10.02.2020.
  7. ↑ "VÄRSKE RÕHK NR 36, talv 2013". Värske Rõhk. Vaadatud 10.02.2020.
  8. ↑ 8,0 8,1 Larm, Pille-Riin (20.09.2019). "Luuleprõmmu Eesti meister on Kaisa Kuslapuu". Sirp.
  9. ↑ Pettai, Birgit (8. veebruar 2020). "Stedingu kohvik täitus luulega". Võrumaa Teataja. Vaadatud 10.02.2020.
  10. ↑ "no.1 = nüüdisluule/muusika kontsert".
  11. ↑ EWR Online (10. november 2011). "Võrumaalt Eesti Maja kohvikusse". Estonian World Review. Vaadatud 24.03.2020.
  12. ↑ "Kuidas noored muusikud mängisid Mederi konkursil". Klassikaraadio. 5. mai 2020. Vaadatud 10.02.2020.
  13. ↑ Rosin, Jakob (3. mai 2020). "Reede hommik. Tudengilaulu võitja "Lonitseera"". Raadio 2. Vaadatud 10.02.2020.
  14. ↑ Hanson, Raimu (29. veebruar 2020). "Kultuuritegelased võtsid tänu vastu maali- ja diivanirohkes lavastuses". Tartu Postimees. Vaadatud 02.03.2020.
  15. ↑ "Tartu linn kuulutas välja 2022. aasta Kultuurikandjad". tartu.ee. 14. veebruar 2023. Vaadatud 5. märtsil 2023.
  16. ↑ "Selgusid Värske Rõhu aastapreemiate nominendid". 18. märts 2021.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kaisa_Kuslapuu&oldid=6828880"