Kahler Asten

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kahler Asten
Vaade üle mäginõmme Asteni tornile
Vaade üle mäginõmme Asteni tornile
Kõrgus 841,9
Asukoht Hochsauerland, Nordrhein-Westfalen, Saksamaa
Ahelik, mäestik Rothaargebirge
Koordinaadid 51° 10′ 46″ N, 8° 29′ 20″ E
Kahler Asten (Saksamaa)
Kahler Asten

Kahler Asten on 841,9 m kõrge mägi Rothaargebirgel Hochsauerlandkreisis Saksamaa Nordrhein-Westfalen liidumaal. See on populaarne sihtkoht, mida külastab aastas rohkem kui 500 000 inimest.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Kahler Asten asub Rothaargebirge Hochsauerlandi piirkonna loodeosas, veidi Winterbergist edelas Altastenbergi, Neuastenbergi ja Lenneplätze vahel.

Kõrgus[muuda | muuda lähteteksti]

Ekslikult öeldakse sageli, et Kahler Asten on kõrgeim mägi Nordrhein-Westfalenis või mõnikord isegi kogu Loode-Saksamaal, kuna seda näitab WDR ilmakaart. Tegelikult on kõrgeim tipp 843,1 m kõrgune Langenberg liidumaa piiril Hesseniga; ja lähedalasuv Hegekopf (842,9 m) Hessenis, kus Rothaargebirge läheb Willingeni lähistel üle Uplandiks, on ka kõrgem. Kahler Asteni kõrgus on viimastel topograafilistel kaartidel antud kui 841,9 m, kuid selle kõrgus on kirjutatud ka tipu tähiskivile kui 842 m. Kahler Asten on seega vaid kõrguselt kolmas mägi piirkonnas, kuid seni kõige tuntum mägi.

Veelahe[muuda | muuda lähteteksti]

Vaade Kahler Astenilt

Osa Reini-Weseri veelahkmest kulgeb üle Kahler Asteni ja Lenne saab tipu lähedalt ka alguse. Suletud allikas, mis pulbitseb vaid aeg-ajalt, asub 820 m kõrgusel ja on seega Loode-Saksamaa kõrgeimal asuv jõeläte. Lenne vooleb läände Ruhri ja edasi Reini. Teine oja, Odeborn, laskub mäe kagunõlvalt, samas kui Sonneborn laskub kirdeküljelt ja voolab kagusse. Need kaks oja jõuavad Weserisse Ederi ja Fulda jõgede kaudu.

Ilmajaam[muuda | muuda lähteteksti]

Kahler Astenil asub Deutscher Wetterdiensti alaline ilmajaam, mis on osa Esseni ilmateabest. See on märkimisväärselt kaasa aidanud avalikkuse teadlikkusele mäest.

Hochheide[muuda | muuda lähteteksti]

Kahler Asteni tipp on osa mäginõmmest. Kuna seal elab palju haruldasi ja ohustatud liike, on see võetud looduskaitse alla Kahler Asteni looduskaitseala ja erikaitseala (48,69 ha) osana. Nõmmel ei kasva peaaegu ühtegi puud, sest lammaste karjatamine hoiab taimestikku lühikese. Kuid mõnes kohas on metsanoorendik juba tugevalt juurdunud, kuna karjatamine on ebapiisav. Käsitsi sekkumisega üritatakse metsanoorendikku peatada. Taimkate koosneb peamiselt kanarbikust (Calluna vulgaris), jussheinast ja poolpõõsastest. Nõmmel pesitsevad linnud on sookiur ja metskiur. Teder pesitses siin, kuid populatsioon suri aastakümneid tagasi välja.

Vaatetorn ja hotell-restoran[muuda | muuda lähteteksti]

Restoran ja vaatetorn Kahler Astenil
Asteni torn talvel

Kahler Asteni tipus on vaatetorn kohe hotell-restorani Astenturm (Asteni torn) kõrval. Torni platvormilt, mis asub 862 m kõrgusel merepinnast, on suurepärane vaade Rothaargebirgele ja teistele Sauerlandi osadele. Väga selge ilmaga võib ilma binokli abita näha isegi Brockeni mäge Harzis (Saksi-Anhalt), mis asub 163 km kaugusel.

Kahler Asteni monumendi plaanid ulatuvad Vormärzi perioodi 19. sajandi esimesl poolel. Juba 1843. aastal külastas Preisi kuningas Friedrich Wilhelm IV Kahler Astenit. Tol ajal oli plaanis mälestada Verduni lepingu 1000. aastapäeva, ehitades monumendiks vaatetorni. See leping pitseeris Karolingide impeeriumi jagamise kolmeks kuningriigiks: Lääne-Frangi riik, Ida-Frangi riik ja Lotharingia, ning seda peeti Prantsuse ja Saksa rahvaste eraldi arengu alguseks. 1848. aasta revolutsioonide ajal oli Asteni torn märtsirevolutsiooni ja Saksamaa ühtsuse eesmärkide meeleavalduse eesmärk.

Monumendi plaane ei viidud siiski kaugemale kui alles 1881. aastal. Nurgakivi pandi 22. juunil 1884 kreisihaldur Federathi poolt arvukate austatud külaliste juuresolekul. Samal aastal alustati torni ehitamist. 25 meetri kõrgune karkass langes aga sügistormis. Kuuldusi vigase ehituse kohta ei õnnestunud järgnevates õigustoimingutes tõestada. 1889. aastaks suutis kreisihaldur veenda eraannetajaid ja Vestfaali provintsiliitu andma vahendeid torni taastamiseks. See avati 1895. aastal.

Alates 1900. aastast on torn olnud Vestfaali provintsi ametlik monument. Alates 1918. aastast on torn olnud ka ilmajaam.

Esimesi renoveerimisi oli ilmastiku põhjustatud metalli väsimuse tagajärjel vaja teha 1923. aastal. Samal ajal ehitati ka restoran. Uusi ümberehituskavasid alustati 1930. aastal ja rakendati 1937. aastal. Teise maailmasõja ajal hävines torn suurtükiväe otsese löögi tagajärjel peaaegu täielikult. Sõjakahjustuste parandamine viidi lõpule alles 1955. aastal. 1967. aastal tuli kahjustatud kiltkivist kest asendada vasega. 1995. aastal lisandus näituseruum. 2004. aastal läks torni omamine Vestfaal-Lippe Kinnisvarahaldusele, kes oli Vestfaal-Lippe piirkondliku nõukogu (Landschaftsverband Westfalen-Lippe) tütarettevõte. Seejärel viidi 2005. aasta detsembriks läbi põhjalik renoveerimine.

Pärast restaureerimist avas hotell-restoran taas uksed 2005. aasta detsembris ja Astenturm ise avati uuesti 20. märtsil 2006. Sellel on nüüd iseteenindusala, restoraniala ja 17 kahekohalist tuba 34 voodiga.

Näitus mäel[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2008. aasta oktoobrist saavad külastajad mäe kohta rohkem teada saada näituselt nimega Kahler Asten - Vestfaali katus. Näituse keskseteks teemadeks on looduskaitseala koos mäginõmmega, ilmajaam ja Asteni torni ajalugu. Lisaks näidatakse möödunud aastakümnete amatöörfilmide klippe.

Talisport[muuda | muuda lähteteksti]

Kahler Asten ja seda ümbritsev piirkond, koos naabermägedega, umbes 40 kilomeetri kaugusel, on oma heade lumeolude tõttu üks tuntumaid talispordipiirkondi Saksamaa Mittelgebirgel. Kahler Asten ise on osa suusatõstuki kompleksist Skiliftkarussell Winterberg.