Kaheksas ristisõda

Kaheksas ristisõda
	Osa Ristisõdadest
Toimumisaeg	1270
Toimumiskoht	Põhja-Aafrika, Tuneesia
Osalised
Rooma Katoliku Kirik; Prantsusmaa kuningriik; Jeruusalemma kuningriik; Küprose kuningriik;	Mamelukkide sultanaat; Tuneesia Ifriqiya emiraat
Väejuhid või liidrid
Rooma paavst Innocentius IV ; Prantsusmaa kuningas Louis IX Püha; Napoli kuningas Carlo I (Charles of Anjou)	Egiptuse ja Süüria sultan Baibars I; Tuneesia Hafsiidide dünastia emiir al-Mustansir

Kaheksas ristisõda oli sõda, mida alustas Prantsusmaa kuningas Louis IX aastal 1270 Põhja-Aafrikas.

Kaheksanda ristisõja põhjustas Mamelukkide Egiptuse ja Süüria sultan Baibars, kes ründas ristisõdijate riike Süürias.

Eelnevalt oli aastatel 1248–1254 toimunud Seitsmes ristisõda Prantsusmaa kuninga Louis IX Püha Seitsmes ristisõda, ta vallutas Damietta linna Niiluse suudmes, kuid hiljem takerdusid ta väed lõuna pool jõe soodesse ning kuningas ise langes vangi. Pärast pikki läbirääkimisi vabastati ta Damietta ning suure rahasumma loovutamise hinnaga.

Pikemalt artiklis Seitsmes ristisõda

1261. aastal sai Küprose valitsejaks Hugo III, kelle ema Isabella sai regendiks Akkos. Sellega ei olnud nõus Lusignani perekonna teine pool: Antakya Maria; tema proteste ei võetud kuulda. Mamelukid kasutasid Jeruusalemma sisesegadusi ära ning hakkasid vallutama rannikulähedasi väikelinnu.

Aastal 1265 vallutas sultan Baibars Caesarea, Haifa ja Arsufi; aastal 1266 Safadi ja Toroni. 1267. aastal sai Hugo III-st ka Jeruusalemma kuningas. Aastal 1268 vallutas sultan Baibars ka Yafo ja Beauforti; pärast seda piiras ja hävitas Antakya ning vallutas Antiookia vürstiriigi.

Pärast Antakya langemist sõlmisid Baibars ja Hugo III vaherahu; Baibars teadis, et Louis IX oli uut ristisõda ette valmistamas ning eeldas, et sihtmärgiks on jälle Egiptus.

1267 kuulutas Louis IX ristisõja välja, kuid ei saanud eriti palju liitlasi sõjaks. Kõigepealt ründas Tunise linna, et saada tugevat baasi, kust rünnata Egiptust, et edasi minna pühale maale. 1270 juulis maabus Louis Põhja-Aafrikas. Juba laevadel oli suur osa armeest haigeks jäänud merevee joomisest ja kuumusest. 25. augustil suri ka Louis IX mingisse kõhuhaigusse. Päev enne seda oli kohale saabunud Louis' vend Carlo I, kes võttis ristisõja juhtimise enese peale.

Et haigused levisid armees edasi, lahkuti Tunisest 30. oktoobril. Saavutati ehk vaid seda, et Tunise sultan lubas kristlastel Tunises vabalt kaubelda ning munkadel ja preestritel linna siseneda.