Kaassõna
Kaassõna ehk adpositsioon kuulub lauses käändsõna juurde ja ta konkretiseerib tähendust.
Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele nimetatakse neid tagasõnadeks ja eessõnadeks. Valdav osa eesti kaassõnadest on tagasõnad. Kaassõnad võivad muutuda üksikutes käänetes: (laua) peale, (laua) peal, (laua) pealt.
Kaassõnaliigid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kohakaassõnad: (seina) ääres, (maja) taga, (laua) ümber, mööda (teed)
- ajakaassõnad: (loengu) kestel, pärast (sööki)
- põhjuskaassõnad: (haiguse) tõttu, tänu (heatahtlikkusele)
- viisi- ja seisundikaassõnad: (üksteise) võidu, (epideemia) küüsis
- vahendi- või abinõukaassõnad: (kaaslaste) abil, (tarkuse) varal
- suhtumis- või suhtekaassõnad: (minu) meelest, (usinuse) poolest
- hulga-, mõõdu- ja määrakaassõnad: (mitme) võrra, üle (kümne)
Kaassõnade kasutuse laienemine[muuda | muuda lähteteksti]
On kaassõnu, mille kasutus on aja jooksul laienenud. Võõrmõju tulemusel on toimunud teatav süntaktiline nihe. Kaassõna tänu, aga ka läbi ja üle, kasutuse laienemist peab Mati Hint väga ilmekaks vene mõju näiteks. Vastavad muutused kirjakeeles on aga keelekorraldajate poolt palju taunimist leidnud.
Kaassõnal tänu, mis kuulub põhjuskaassõnade hulka, on olnud algselt positiivne tähendus. Seetõttu pole seda soovitatav kasutada negatiivses kontekstis. Kui väljendatakse millegi halba tagajärge, sobiks kasutada sõna tõttu või pärast.
Näiteid valest kasutusest:
Euroliidu veetrahvi otsus võib tulla tänu Narvale.
Kas eestlaste pensioniraha haihtub tänu Eesti kõrgele inflatsioonile?
Tänu valetunnistusele sai ta ebaõiglaselt karistada.
Võistlus tuli tänu halvale ilmale üldse ära jätta.
Tänu töökoha kaotusele on pereisa sunnitud laenu võtma.
Võrdle: valetunnistuse tõttu, halva ilma tõttu, töökoha kaotuse tõttu