Kaassõdivus

Lapi sõdur Rájá-Jovnna koos põhjapõdraga (Rangifer tarandus) relvalao kõrval Jätkusõja viimase 1944. aasta maikuus. Sõdur kannab püstolkuulipildujat Suomi KP/-31; fotografeeris Oswald Hedenström

Kaassõdivus on sõja läbiviimine ühise vaenuliku vaenlase vastu, ilma ametliku sõjalise alliansi lepinguta. Kaassõja ühendatud jõud võivad üksteist oluliselt toetada ja vahetada luureandmeid, seda isegi piiratud operatiivkoostöö puhul. Eesmärgid sõjas, milles kaassõdijad osalevad, võivad oluliselt erineda. Ühisvastutusega võitlus võib tähendada suhtepoolte, kultuuride, uskude, ideoloogiate või muu seesuguse kaugust vahekordades teineteisega. Allianss kui ametlik liitkond tähistab vastukaaluks samas jällegi vastavat üksteise lähedust.

Näited

Soome Vabariigi ja Kolmanda Riigi suhted Jätkusõjas

Näiteks Teise maailmasõja ajal oli Soome Vabariik de jure Natsi-Saksamaa kaassõdija Jätkusõjas, olles de facto viimase liitlane. Siiski tekkis Nõukogude Liidu survel nende vahel relvakonflikt Wehrmachti tagandamisel, mis päädis Lapi sõjaga. Esimene kuulutas teisele ametliku sõja 4. märtsil 1945, mil Kolmanda Riigi tingimusteta kapitulatsioon oli juba ette aimatav.

Vaata ka

• Itaalia Kaasasõdiv armee – heitles Antanti poolel I maailmasõjas
• Itaalia Kaasasõdiv õhujõud – heitles Antanti poolel I maailmasõjas
• Itaalia Kaasasõdiv merevägi – heitles Antanti poolel I maailmasõjas
• Bulgaaria Esimene armee – heitles Nõukogude Liiduga koos Viini lahingus II maailmasõjas
• Rumeenia Esimene jalaväediviis ("Dacica") – heitles Nõukogude Liidu ja Rumeenia Neljanda territoriaalse armee korpusega koos Praha lahingus II maailmasõjas