Kaaren (mütoloogia)

Allikas: Vikipeedia

Kaaren on müütiline rääkiv lind, keda on mainitud eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".

Rahvuseepose kuuesteistkümnendas loos (Lennuki ehitus ja merereisi algus, Teekond maailma otsa, Lapumaa ja Varrak, lapu tark ) võttis Kalevipoeg nõuks ehitada laev. Selleks soovis ta nende õue alla isa poolt istutatud suure tamme maha võtta. Töö tegi ta ülesandeks Olevipojale. Kuna Olevipoeg ei teadnud sellist tugevat meest, andis kaaren kuuse otsast nõu mehi kaugemalt otsida. Mehed toodigi Turjamaalt.

Reisil jõudis Kalevipoeg oma laeva Lennukiga Lapu randa, kus ta kohtus Varrakuga. Kuna plaan oli jõuda maailma otsa, kutsus ta Lapu tarka endale teejuhiks. Ta andis teada, et kodune kaaren oli teda reisiks nii juhendanud:

Kui sa silmad sinivetta,
Laialisi laineida,
Kae, kas kaldal kõrkjaida,
Võhumõõku vete ääres,
Parem jalg seal põrutagu
Kanget kanda vastu kallast:
Siis saab maa sull′ salasuuda,
Varjul hoitud väravada
Laialt lahti tegemaie,
Kust saab ilma otsa kätte."

Varrak laitis maha selle juhenduse:

Kodukaarna kuulutused
Tähendavad põrguteeda,
Vanapoisi väravada.......

Hiljem jõudis Kalevipoeg reisi käigus Penilaste maale, kus kohalik tark oli samal arvamusel:

Kaarnalind on kuulutelles
Pettust sulle pajatanud...
Varjul hoitud väravada,
Mis sind põrgu pettenekse,
Surmasuhu sundinekse." [1]

Kaaren annab Kalevipojale nõu ka rahvuseepose kaheksateistkümnendas loos (Teine teekond allmaailma, Lahing põrgulistega, Kahevõitlus Sarvikuga.). Kui mees oli jõudnud põrgu väravale, ei lasknud tihe suits teda edasi. Siis anti talle nõu kasutada kuldkellukest, et suits kaoks.

Kaaren laulis kuuseladvast,
Tarka lindu tähendeli:
"Kõlistele kellukesta,
Kuulutele kuldakeelta!" [2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]