Kaarel Aluoja
Kaarel Aluoja (sündinud 3. mail 1958) on eesti haridus- ja kultuuritegelane.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Kaarel Aluoja on lõpetanud 1976. aastal Jõgeva Keskkooli. Õppinud Tartu Riiklikus Ülikoolis kursuse jagu matemaatikat, läks ta üle bioloogia-geograafiateaduskonda ning lõpetas ülikooli 1981. aastal botaaniku-ökoloogi kvalifikatsiooniga.[1] Diplomitöö: "Hariliku kuuse (Picea abies Karst.) radiaalse juurdekasvu jaotumise seaduspärasustest". Aastatel 1986–1990 õppis ta TRÜ-s psühholoogiat.[1]
Töö ja looming
[muuda | muuda lähteteksti]Kõrgharitud spetsialistina suunati Aluoja tööle Türi Keskkooli, kus töötas bioloogia- ja keemiaõpetajana (1981–1985); seal alustas ta ka elukestvat tegutsemist loodusgiidi ja matkajuhina. Seejärel töötas ta Paide rajooni RSN TK haridusosakonnas koolide inspektorina (1985–1986), juhtis Eesti Õpilasmaleva Paide piirkonda (1986–1991) ja oli Türi linnavalitsuse humanitaarnõunik (1991–1998).
Aastatel 1998–2003 töötas ta ajalehe Järva Teataja toimetuses, algul peatoimetajana ja siis arvamustoimetajana; ajakirjanduslikku kaastööd on ta teinud muudelegi meediaväljaannetele kokku palju aastakümneid. Järgnes töö Sargvere Põhikooli direktorina (2003–2005).[1]
Aastatel 2005–2025 töötas Kaarel Aluoja Laupa Põhikooli direktorina.[2] See Laupa mõisas asuv kool pälvis tema juhtimise ajal 2008. aastal Eesti kauneima kooli auhinna[3] ja 2020. aastal ka "Rohelise lipu" märgise.[4]
Kaarel Aluoja on parteitu, kuid on tulemuslikult kandideerinud kohalikel valimistel valimisliidu Koduvald Türi nimekirjas. Ta on alates 2005. aastast Türi vallavolikogu liige, alates 2018. aastast on ta juhtinud seltsitegevuse ja maaelu komisjoni. Ta kandideeris 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Türi vallas valimisliidu Koduvald Türi nimekirjas, kogus 189 häält ning osutus valituks.[5]
Tegevus koduloo uurija ja talletajana
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 1990. aastatest on ta põhjalikult uurinud kodukandi ajalugu. Aastatel 2002–2019 avaldas ta ajalehes Järva Teataja artikleid rohkem kui poolesaja Kesk-Eestiga seotud perekonna traagilistest elulugudest ja okupantide koletegudest. Tema 2019. aastal raamatuna ilmunud küüdituslugude kogumikku "Ära. 34 Järvamaa pere Siberi-tee" on peetud sedavõrd kaalukaks teoseks, et selle koostaja ja autorina pälvis Kaarel Aluoja Valgetähe IV klassi teenetemärgi.[6]
Suuresti enda uurimistöö põhjal, kuid kaasates ka teisi autoreid, on ta Türi kihelkonnaperioodi ajaloost koostanud mahuka koguteose "Türi : kilde kihelkonna ja linna arengust", mille esikraamat ilmus 1996. aastal. Sarja kümnes raamat ilmus Türi linna 100. aastapäevaks 2026. aastal.[7] 2022. aastal pani ta aluse fotoraamatute sarjale ("Türi linna lood sõnas ja pildis" ning "Türi valla lood sõnas ja pildis"), lisaks on ta koostanud ja trükki toimetanud veel mitu eraldi raamatut Järvamaa ajaloost ja inimestest.
Aluoja lööb kaasa ka Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi ja Ajakeskuse Wittenstein korraldatud üritustel, näiteks juhtides kirjandusretki "Kirjanduslik Järvamaa".[8]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaarel Aluoja. Loodusega sina peal : retki Süda-Eestisse. Saara Kirjastus, 2005. 111+1 lk
- Kaarel Aluoja, Piret Rammo. Lähe : Laupa mõisakooli lugu. Toimetanud Kaarel Aluoja. Saarakiri, 2007. 360 lk
- Ära. 34 Järvamaa pere Siberi-tee. Koostanud Kaarel Aluoja. Ajakeskus Wittenstein / Järvamaa Muuseum, 2019. 335 lk
- Türi : kilde kihelkonna ja linna arengust. / IX osa / K. Aluoja [ja veel 15]; nüüdisaegsed fotod: Kaarel Aluoja, Ülo Ormus; koostanud Kaarel Aluoja. MTÜ Järvamaa Muuseumi Sõprade Selts, 2023. 224 lk
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2005 – Järvamaa kultuuripreemia – Kultuurihoidja[9]
- 2011 – Türi valla kuldmärk
- 2016 – Järvamaa teenetemedal
- 2020 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2020 – Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi aastapreemia – Kultuuripärl (Järvamaa ajaloo, kultuuri ning pärandväärtuste talletamise eest)
- 2020 – Vabaduse Tammepärja aumärk[10]
- 2021 – Türi valla aukodanik ja vapimärgi kavaler[4]
- 2024 – Järvamaa vapimärk[11]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on abielus Laine Aluojaga, kes on Türil matemaatika- ja informaatikaõpetaja; neil on kaks täiskasvanud poega.[12]
Ta on laulnud Türi EPT kammerkooris ja tantsinud aastate jooksul mitmes rahvatantsurühmas.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 Arnika Tegelmann. Loodusega sina peal olles mõistad ka inimesi Järva Teataja, 11.02.2006.
- ↑ Maarit Nõmm. Tunnustatud maakoolile hakatakse uut direktorit otsima Järva Teataja, 02.05.2025.
- ↑ President andis Laupa põhikoolile üle kaunima kooli tiitli ERR Uudised, 27.05.2009.
- 1 2 Türi valla aukodanikud: 2021 Kaarel Aluoja. Türi valla koduleht. 23.09.2021.
- ↑ "KOV 2025 valimiste tulemused". Delfi. 27. oktoober 2025. Vaadatud 4. september 2026.
- ↑ Merle Rüütel. Just tema on Järvamaa 2020.aasta kultuuripärl. Türi valla koduleht, 10.12.2020.
- ↑ Merle Rüütel. Türi 100. sünnipäeval esitleti uut ajalooraamatut. Türi valla koduleht. 07.07.2026.
- ↑ Seekordne kirjanduslik retk viib Türile Järva Teataja, 06.11.2025.
- 1 2 Järvamaa kultuuripreemiad 1992–2010 Järvamaa kultuurihiis. Järvamaa Omavalitsuste Liit 2010.
- ↑ Galerii | Eesti vabaduse eest võidelnuid pärjati Vabaduse Tammepärja aumärkidega Õhtuleht.ee, 31.08.2020.
- ↑ Tiit Reinberg. Järvamaa vapimärgi pälvib Kaarel Aluoja Järva Teataja, 14.02.2024.
- ↑ Madli Leikop. Kui tehnoloogiast saab eluviis[alaline kõdulink] E-õppe Uudiskiri. 07.04.2014.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Valik Kaarel Aluoja kirjutatud artikleid Postimees / Järva Teataja. Vaadatud 9. novembril 2025
- Silja Felt. Missioonitundega mees | Koolijuhist koduloolasel on linna 100. juubeliks ette näidata iga kümne aasta kohta üks Türi kihelkonna ajalooraamat Kesk-Eesti Tre Raadio, 3. november 2024