Kaardimast

Neli kaardimasti prantsuse mängukaartidel

Neli kaardimasti hispaania mängukaartidel

Kaardimastid on kategooriad, millesse mängukaardid on jaotatud, igalühel neist on oma sümbol.

Hiinas hakati teatud kaardimänge mängima pärast puulõikega trükkimise leiutamist umbes aastal 600. Hiljem väljakujunenud kaartidel oli neli masti: münt, mündiahel, müriaad ja kümme müriaadi. Need kaardid võisid levida islamimaadesse juba 12. sajandil. Pärsias muudeti mastisid: münt jäi mündiks, mündiahel nimetati sauaks ning müriaad ja kümme müriaadi sarnasuse järgi hiina hieroglüüfidega karikaks ja mõõgaks. Need mastid olid ka kõigil hilisematel mängukaartidel kuni ladina kaartideni.

Euroopasse levisid mängukaardid 14. sajandil Mamelukkide riigist. Itaalia, hispaania ja portugali mängukaartidel on samad mastid väikeste erinevustega. 15. sajandil tekkisid samade mastidega taro kaardid ning saksa ja šveitsi mängukaardid. Saksa mängukaartidel on mastide münt, sau, karikas ja mõõk asemel vastavalt kell, tammetõru, süda ja leht. Hiljem 15. sajandil tekkisid saksa mängukaartidest prantsuse mängukaardid, kus mastideks on vastavalt ruutu, risti, ärtu ja poti, neid nimetatakse ka anglo-ameerika mängukaartideks ning need on tänapäeval kõige rohkem levinud.