Kaaka
| Kaaka | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Papagoilised Psittaciformes |
| Sugukond |
Kakkpapagoilased Strigopidae |
| Perekond |
Nestor |
| Liik |
Kaaka |
| Binaarne nimetus | |
|
Nestor meridionalis Gmelin, 1788 | |
 ██ levikuala märgitud rohelisega | |
Kaaka (Nestor meridionalis) ehk kaakapapagoi on papagoiliste hulka kuuluv Uus-Meremaa metsade linnuliik.[2]
Kaaka pesitseb peamiselt puuõõntes, kuhu närilised ronides hõlpsasti ligi pääsevad. Liigi arvukuse kiire kahanemise tõttu on lind märgitud ohualtiks liigiks. Peamisteks vaenlasteks on kärp ja rebaskuusu.[3]
Alamliigid
[muuda | muuda lähteteksti]Liigil on kaks alamliiki:[4]
- N. m. meridionalis (Gmelin, 1788) – Lõunasaarel ja Stewarti saarel
- N. m. septentrionalis (Lorenz von Liburnau, 1896) – Põhjasaarel
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]
Kaaka on välimuselt sarnane teise Nestori perekonda kuuluva kea papagoiga .[2]
Kaaka sulestik on halli-roostekirju, kohati oliivipruun. Täiskasvanud isenditel on pealagi hallikasvalge ning põskedel kollakad laigud. Kael, kõht ja sabaalune sulestik on punakad, tiivad on pealt pruunid ning tiiva alapool on punakasoranž.[5]
N. m. meridionalis on eredama sulestikuga, udusulis pojad on hallid. N. m. septentrionalis on tuhmima sulestikuga, pojad on valged.[6]
.jpg)
Kaaka kehapikkus on 45 cm, kaal 390–560 g. Nokk on tugev ja hallikat tooni. Kaakal keel on kohastunud nektarist toitumiseks.[2]
Levik ja arvukus
[muuda | muuda lähteteksti]Uus-Meremaa kaaka elab parasvöötme laialehistes- ja segametsades ning troopilistes metsades. Kaaka peamised elupaigad asuvad Uus-Meremaa põlismetsades. Kui eurooplased esmakordselt Uus-Meremaale saabusid, leidus liiki arvukalt, kuid 1930. aastaks leidus kaakat vaid üksikutes piirkondades. Tänapäeval on kaaka levinud Uus-Meremaa metsaparkides ja looduskaitsealadel. Nendel aladel on tehtud tõhusat kiskjate tõrjet, mis on aidanud kaasa liigi arvukuse taastumisele.[7]
IUCN-i punase nimistu andmetel on Uus-Meremaa kaaka populatsiooni suurus ligikaudu 3750–14999 isendit. Hetkel on liik klassifitseeritud ohualtiks (VU) ja arvukus on langustrendis.[5] Kaaka arvukus on looduslikul levialal oluliselt vähenenud elupaikade kadumise ja sisse toodud kiskjate tõttu. Kassid, rottid, opossumid ja nugised söövad kaakasid, nende poegi ja mune.[7]
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Pesa asub 3–9 m kõrgusel puuõõnes. Pesitsevad novembrist jaanuarini. Kurnas on 4–5 muna, mida emaslind haub 24 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pojad saavad lennuvõimeliseks 10 nädala vanuselt.[6]
Eluiga
[muuda | muuda lähteteksti]Kaaka võib elada 35-aastaseks.[8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ BirdLife International (2022). Nestor meridionalis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2022.
- 1 2 3 "New Zealand Birds Online". New Zealand Birds Online. 2024. Vaadatud 30. oktoobril 2024.
- ↑ Thomas, C. D. (2023). Planeedi pärijad. Kvart. Lk 148, 159.
- ↑ "Parrots, cockatoos". IOC World Bird List. Vaadatud 18. juulil 2025.
- 1 2 "New Zealand kākā". Animalia. 2024. Vaadatud 30. oktoobril 2024.
- 1 2 Juniper, Tony; Parr, Mike (2010). Parrots: A Guide to Parrots of the World (inglise). Yale University Press. Lk 291–293. ISBN 978-0-7136-6933-6.
- 1 2 "Department of Conservation (NZ)". 2024. Vaadatud 2. novembril 2024.
- ↑ Young, A. M.; Hobson, E. A.; Lackey, L. Bingaman; Wright, T. F. (2012). "Survival on the ark: life-history trends in captive parrots". Animal Conservation (inglise). 15 (1): 28–43. DOI:10.1111/j.1469-1795.2011.00477.x. ISSN 1469-1795. PMC 3289156. PMID 22389582.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kaaka |