KF51 Panter

Allikas: Vikipeedia
Rheinmetall Panther KF51, 2022. aastal
Tüüp lahingutank
Päritoluriik Saksamaa
Tootmise ajalugu
Tootja Rheinmetall
Tehnilised andmed
Meeskond 3–4

Mootor MTU MB 873 Ka-501 vesijahutusega V12-diiselmootor
1103 kW at 2600 rpm
Kütusemahutavus 1100 l

Panther KF51 (KF on lühend sõnast "Kettenfahrzeug", "roomiksõiduk") on Saksa põhitank (MBT), mida arendab Rheinmetall Landsysteme. Tanki esitleti avalikult rahvusvahelisel kaitsenäitusel Eurosatory 13. juunil 2022.[1]

KF51 on välja töötatud peamiselt Leopard 2 kasutajatele tulevikus nende väljavahetamiseks.

Arendus[muuda | muuda lähteteksti]

Rheinmetall alustas tööd Pantheriga aastail 2016-2018. Aastaks 2026 loodetakse saavutada kavandatud võimekus nii tulejõus, liikuvuses, ellujäämisvõimes kui ka (andme)sideühendustes. Arendussõiduki aluseks oleva Leopard 2A4 platvormi kaalu vähendamiseks eelistas Rheinmetall aktiivset kaitset passiivsele kaitsele.

Tanki edasised arendused peaksid olema selle muutmine rahuaja operatsioonide ajal keskkonnasõbralikumaks (!), võimsama ja tõhusama jõuallika paigaldamine, tehisintellekti integreerimine tulejuhtimissüsteemi sihtmärkide automaatse tuvastamise võimaldamiseks, samuti uue torni ja mehitamata versiooni loomine. Kõik see võib tulevikus viia Pantherile alternatiivse kere väljatöötamiseni.

Mootor ja veermik[muuda | muuda lähteteksti]

Tanki jõuallikas, roomikud ja suurem osa veermikust pärinevad Leopard 2A4-lt. MTU MB 873 Ka-501 vesijahutusega V12-diiselmootoriga (1479 hj / 2600 p/min) on ühendatud Renk HSWL 354 neljakäiguline automaatkäigukast.

Käiguosa sarnaneb Leopard 2A4-ga, täiustatud on amortisaatoreid ja muid leevendavaid osiseid. KF51 on varustatud 82-lülilise Defense Service Tracks 570F roomikuga, mille laius on 635 mm.

Pantheri maksimumkiirust ei ole avalikustatud, maksimaalne sõiduulatus on antud 500 km. Kütusepaagid mahutavad 1100 liitrit.

Soomuskere ja meeskond[muuda | muuda lähteteksti]

KF51 põhineb Leopard 2A4 kerel. Pantheri lahingumass on u 59 tonni, see on 2A7-st kuni kolm tonni vähem. Võimsuse ja kaalu suhe 25 hj/t.

Tanki erineb eelmise põlvkonna Lääne MBT-dest uue kahekohalise torni poolest, mis on varustatud automaatselt laetava pearelvaga. Torni tagaosas asuvad pearelva automaatlaaduri salved.

KF51 kolmeliikmeline meeskond paigutati võimalikult turvalistesse kohtadesse: komandör ja laskur (pearelva laadimine toimub automatiseeritult ja laadijat pole enam vaja) asuvad lahingsektsioonis/tornis keskel ning juht ees, jõuallikas taga. Juht asub kere eesmises parempoolses osas, juhi värvikaamerad on paigaldatud kere esi- ja tagaosa keskele. Kere vasakpoolses esiosas võib olla eraldi töökoht kas süsteemioperaatori või üksuse komandöri jaoks.

KF51 soomus on ligilähedaselt samaväärne kui tema eelkäijal Leopard 2A7. Soomus: kere esiosa 900-950 mm, torni esiosa 1250-1350 mm.

Relvastus[muuda | muuda lähteteksti]

Tank on varustatud Rheinmetall Future Gun Systemiga (FGS). Pearelv on uuendatud tornis paiknev automaatlaadimisega 130 mm stabiliseeritud sileraudne kahur Rheinmetall Rh-130 L/52 (tõusunurk –9˚ kuni +20˚), mille efektiivne laskekaugus on väidetavalt 50% pikem, kui Rheinmetall 120 mm tankirelvadel L/44 (tavamoonaga u 4000 m). Laskemoona etteandmissüsteem on täisautomaatne, automaatlaaduri kaks trummelsalve sisaldavad kokku 20 kasutusvalmis erineva otstarbega mürsku. Torni külgedel on kaks luuki, mis võimaldavad automaatlaaduri salve viie minuti jooksul täiendada. Lisaks on võimalus kanda 10 mürsku sõiduki tagaküljel väljaspool kere ja torni. Kahuri laskekiirus katsetuste ajal oli kolm lasku 16 sekundiga.

Võimalik on ka juhitavate tankitõrjerakettide, nagu FGM-148 Javelin, kasutamine.

Elektroonika[muuda | muuda lähteteksti]

Tank on varustatud moodsa elektroonikaga (sh täielikult digiteeritud andmeedastussüsteemiga), millel on mitmekanaliline vaatepilt koos soojuskaamera, automaatse sihtmärgi jälgimise ja laserkaugusmõõtjaga. Komandör ja laskur saavad üksteisest sõltumatult sihtmärke jälgida ja nendega tegeleda nii päeval kui ka öösel, mõlema jaoks on olemas stabiliseeritud päevane ja IR-optika (integreeritud laserkaugusmõõtjaga). Lisaks on meeskonnal ööpäevaringselt 360° vaade sõiduki ümbrusele lahingusektsioonis asuva ekraani kaudu.

Digitaalarhitektuur on kavandatud nii, et andurite ja relvade juhtimist on võimalik meeskonnaliikmete vahel üle kanda, säilitades samal ajal täieliku funktsionaalsuse.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Foss, Christopher (13. juuni 2022). "Eurosatory 2022: Panther KF51 prowls into Paris". Shephard Media (inglise). Vaadatud 13. juunil 2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]