K2-18b
K2-18b, tuntud ka kui EPIC 201912552 b, on umbes 124 valgusaasta (38 parsekit) kaugusel Maast Lõvi tähtkujus asuva punase kääbustähe K2-18 orbiidil olev eksoplaneet, millel arvatakse olevat võimalused elu olemasoluks.[1][2]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Planeet avastati 2015. aastal Kepleri kosmoseteleskoobi abil[3] ning selle olemasolu kinnitati hiljem Spitzeri kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlustega ja Doppleri efekti abil[4]. Hiljem on uuritud James Webbi kosmoseteleskoobiga planeedi atmosfääri.
Planeedi K2-18b raadius on 2,61 korda Maa raadiusest suurem ja mass 8,63 korda suurem Maa massist. K2-18b tihedus on umbes 2,67 g/cm3 (Maal 5,515 g/cm³) ning tema tiirlemisperiood orbiidil ümber tähe on 33 päeva.[5] Kuna täht K2-18 on poole väiksem kui Päike ja suhteliselt "jahe", tiirleb eksoplaneet tema ümber nn elukõlblikus tsoonis ehk ta saab umbes sama palju valguskiirgust, kui Maa saab oma Päikeselt.
Cambridge'i ülikooli astrofüüsikud on nimetanud K2-18b hütseeaan-tüüpi planeediks, ehk kiviseks planeediks, millel on vesinikurikas atmosfäär ja veekogud.[6] Tiheduselt jääb planeet aga Maa ja Neptuuni vahele. Seetõõtu on tehtud ka oletusi, et K2-18b ei ole kivine nagu Maa ega gaasiline nagu Neptuun, vaid seal on sügav veeookean.
Uuringud
[muuda | muuda lähteteksti]Ajakirjas Nature Astronomy avaldatud uuring kinnitas veeauru olemasolu planeedi K2-18b atmosfääris juba 2019. aastal, kui teadlased analüüsisid kosmoseteleskoobi Hubble tehtud ülesvõtteid sellest, kuidas planeet tähe eest läbi liikus. Arvutimudel näitas, et veeauru võib eksoplaneedi atmosfääri koostises olla 20 kuni 50 protsenti (Maa atmosfääris on veeauru keskmiselt 0,25 protsenti).[7]
James Webbi kosmoseteleskoop edastas oma uuringute tulemused 2023. aasta septembris, mis näitasid, et eksoplaneedi atmosfääris on metaani ja süsinikdioksiidi. Metaani ja süsinikdioksiidi rohkus koos ammoniaagi puudusega toetavad hüpoteesi, et K2-18b vesinikurikka atmosfääri all võib olla veeookean. Esialgsed vaatlused andsid kinnituse, et atmosfääris on dimetüülsulfiidi (DMS) ja dimetüüldisulfiidi (DMDS) molekule, mida Maal toodavad ainult elusorganismid. Suurem osa Maa atmosfääris sisalduvast DMS-ist eraldub fütoplanktonist. Dimetüülsulfiidi suudab toota ka inimene, kasutades erinevaid keemilise sünteesi seadmeid. Teadlased ei ole suutnud avastada ühtegi looduslikku või keemilist protsessi, mis suudaks DMS-i luua ilma elusorganismideta.[6]
 | Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Aprill 2025) |
- „Süsteemi kujutised“
- Kunstniku nägemus K2-18 tähesüsteemist (24 sek)
K2-18 planeedisüsteemi joonis
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Water found in atmosphere of planet beyond our solar system" (inglise). Reuters. 12.09.2019. Vaadatud 17.09.2019.
- ↑ Pallab Ghosh (12.09.2019). "Water found for first time on 'potentially habitable' planet" (inglise). BBC. Vaadatud 17.09.2019.
- ↑ . Stellar and Planetary Properties of K2 Campaign 1 Candidates and Validation of 17 Planets, Including a Planet Receiving Earth-Like Insolation. The Astrophysical Journal. August 2015
- ↑ The high-energy environment and atmospheric escape of the mini-Neptune K2-18 b. Astronomy & Astrophysics, 1 February 2020.
- ↑ Water Vapor and Clouds on the Habitable-zone Sub-Neptune Exoplanet K2-18b. The Astrophysical Journal Letters. December 2019.
- 1 2 Planeet K2-18b eritab elutegevusele omast gaasi. teadus.postimees.ee, 26. aprill 2024.
- ↑ Maa sarnase planeedi atmosfääris on ohtralt vett. novaator.err.ee, 11. september 2019.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Henry-Laur Allik. Astronoom: elu avastatud eksoplaneedil võib olla võimatu selle ematähe tõttu. novaator.err.ee, 13. september 2019.
- Priit Ennet. Elukõlblikuna tundunud kaugplaneet võib valmistada pettumuse. novaator.err.ee, 12. märts 2024.
- Teadlaste sõnul leidsid nad seni «tugevaima tõendi» elu kohta väljaspool meie Päikesesüsteemi. elu24.postimees.ee, 18. aprill 2025.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Hubblecast 124 Light: Exoplanet K2-18b, video (1:19), 11. september 2019.
- K2-18b Overview. NASA Exoplanet Archive.