Kütimäe kalmistu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kütimäe kalmistu on kalmistu Põltsamaa kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Arisvere külas Põltsamaa vallas.

Kütimäe kalmistu on tegutsev kalmistu[1], kus puhkavad ka lähima ümbruskonna rahva omaksed. Kabelit kasutavad vajadusel ka külaelanikud.

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Kalmistu asub tänapäeval Järvamaal paiknevast Rutikvere mõisa keskusest linnulennult 3 km kaugusel idas Jõgevamaal. Mõisa tollased omanikud Pistohlkorsid olevat rajanud 1872. aastal oma kalmistu, kuna Põltsamaa saksa kalmistul olevat olnud ruumipuudus. Hiljem olevat Põltsamaa saksa kalmistult ka teised sinna maetud Pistohlkorside suguvõsa liikmed ümber maetud Kütimäele.

Kalmistule rajati 1873. aastal piirdeaed, kolmeosaline värav ja tagaossa uusgooti stiilis kabel,[2] mille esikülje viilu ehib Pistohlkorside raidvapp. Kalmistule maetud inimeste arv pole teada. Praegu hooldab kalmistut Põltsamaa vald.

Rajamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kabeli laskis rajada Otto Friedrich von Pistohlkorsi poeg Alexander von Pistohlkors. Pistohlkorside perekonnakalmistu asutati Rutikvere mõisa maadele. Hiljem hakatud seda kohta kutsuma Kütimäeks. Kalmistu rajamise põhjus oli Alexander von Pistohlkorsi venna surm 1872. aastal. Pistohlkors oli sunnitud asutama erakalmistu, sest matmiseks Põltsamaa sakste surnuaial kabelivõlvistikus polnud enam ruumi. Selleks laskis ta talumeestel Kütimäele talgute korras rajada kunstliku künka. Pärimuse järgi ehitatud seda mäekest kaks aastat ning muld veetud kohale hobustega. Esimene surnu maeti 1872. aastal. Pärast kalmistumäe valmimist rajati sinna suur uusgooti stiilis kabel ja ehitati surnuaiale ümber põllukividest müür koos uhke väravaga. Nii kabeli välisseinas kui ka kalmistuväravas on Pistohlkorside vapp.

Kütimäe kalmistu on Põltsamaa kihelkonna surnuaedadest erinev oma ristide ja surnuaia värava poolest. Ristidel on otsad laiemad kui harude ühtivad kohad, tuletades meelde endises Vene sõjaväes kantud Georgi risti.

Kabel[muuda | muuda lähteteksti]

Pistohlkorsid käivad Kütimäel sageli, nendega soovitakse nõu pidada ka kabeliümbruse haljastamise ja taimevaliku osas. Raamatus "Läbi paeselt halli argipäeva II: Pajusi valla lood" (toimetanud Rutt Tänav, Merike Kask)[3] kirjeldatakse kabeli remonti. Kabeli katuse vahetus läks maksma ligikaudu 25 000 krooni, millest poole finantseeris välismaal elav Pistohlkorside suguvõsa ja teise poole kuludest kattis muinsuskaitse. Tulevikus plaanitakse korrastada ka surnuaia väravkaared (samuti uusgooti stiilis).

Sirge sihina kujundatud tee Rutikvere mõisast Kütimäele ja sealt edasi Pajusi suunas on pooleteise kilomeetri pikkune ja suunatud täpselt peahoone keskteljele. Teele jääb ka tänini kasutusel olev Põltsamaa jõe sild.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kütimäe kalmistu eeskiri, Pajusi Vallavolikogu määrus, Vastu võetud 18.02.2010 nr 1, Riigi teataja, KO 2010, 49, 681
  2. Rutikvere kabel Järva maakond Koigi vald Arisvere küla, Kultuurimälestiste riikliku registri andmebaas, Jaan Vali fotokogu
  3. Kask, Merike; Tänav, Rutt. Läbi paeselt halli argipäeva II osa. Pajusi valla lood. Vali Press OÜ. Põltsamaa, 2011

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kristjan Waldmann. Põltsamaa kihelkonna minewikust ja mälestusmärkest. Tartu 1926
  • Harald Rebane. Väikekalmistud Põltsamaal ja lähikonnas. [II osa] "Vooremaa", 14. september 1996
  • Harald Rebane. Väikekalmistutest Süda-Eestis. - Linnade haljastud ja nende kaitse. Tartu-Tallinn 2001. Lk 103-104
  • Taavi Pae. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. Magistritöö. Tartu 2002
  • Alo Särg. "Rutikvere (Ruttigfer)". - Järvamaa mõisad ja mõisnikud. Argo. Tallinn 2005. Lk 129
  • Kadri Tael. Põltsamaa kalmistute pärand. IV osa. "Vali Uudised", 14. veebruar 2014. Lk 5