Külmutuslaev

Külmutuslaevu (ingl.k. reefer ship) kasutatakse kiirestiriknevate toidukaupade termokontrollitud transpordiks külmutatuna. Veetavateks kaubagruppideks on enamasti liha- ja kalatooted. Laevadega veetakse külmutatud kala ja liha temperatuuril –18 °C . Külmutuslaevade mahutavus on tavaliselt 1 000–15 000 dwt, pikkus 100–200 m ja kiirus 17–26 sõlme. Tüüpilisteks külmutuslaevadeks on külmutustraalerid ja kalapüügi baaslaevad ehk kalatehaselaevad.

Külmutuslaevade ajaloost Eestis

Frederyk Chopin 1986. aastal Paljassaare sadamas. Eesti Kalatööstuse jaoks ehitatud alus oli koos oma sõsarlaevaga Eesti suurim laev

Poolas Gdanski laevatehases teineteise järel 1965. ja 1966. aastal valminud ujuvbaas Frederyk Chopin ja Stanislav Moniuszko olid tõelised ujuvad kalatehased. Kalapüügi baaslaevad ehk kalatehaselaevad töötlesid püügilaevadelt vastu võetud kala. Ööpäevas oli laev suuteline võtma vastu ja töötlema kuni 300 t kala. Laevadel valmistati konserve/preserve, soolati ja valmistati kalafileed, mis seejärel külmutati. Lisaks toodeti kalaõli ja kalajahu.

Kalatööstuse ujuvbaaside pikkus oli 165,5 m, parraste vahekaugus laeva keskosas 21,3 m ja süvis 8,1 m. 6250 hobujõuline diiselpeamasin lubas arendada kiirust 15 sõlme. Meeskonnas oli sõltuvalt merereisi ülesandest 200–248 inimest, kellest suurem osa olid kalatehase töötajad. Need kalatööstuse ujuvbaasid olid kuni 1987. aastani Eesti suurimad laevad. Frederyk Chopin kuulus Eesti kalalaevastikku kuni 1998. aastani.

Üks suurimaid Eesti laevu oli Prantsusmaal ehitatud külmutusveolaev Botnia laht. Prantsusmaa erinevates laevatehastes valmis kokku 10 Amurski Zaliv tüüpi külmutuslaeva. Laev võttis kalapüügilaevadelt vastu värsket ja külmutatud kala ning vedas Tallinnasse külmutatud kalasaadusi püügirajoonidest Atlandilt ja Vaikselt ookeanilt, Põhjamerelt, Norra merelt ja Barentsi merelt. Lisaks varustas see külmutuslaev kalapüügilaevu kütuse, toidu, vee ja muu vajalikuga. Lastiruumidesse mahtus 6700 t külmutatud kalatooteid ja 440 t kalajahu. Aluse kõik lastiruumid olid varustatud külmutusseadmetega.

1986. aastal Ida-Saksamaal Stralsundis valminud super-külmutustraaler Moonsund ja selle sõsarlaevad olid mõeldud vahetama välja eelmise põlvkonna BMRT tüüpi traalereid. Uued laevad olid suuremad, võimsama jõuseadme ja kiiremini töötava traalivintsiga. Kõige suuremaks erinevuseks oli laeval asuv konservitööstus, mis võimaldas valmistada merel suurtes kogustes lõpptoodangut – kalakonserve ja -preserve.

Laeva pikkus oli 120,4 m, laius 19,0 m, süvis 6,6 m ja kandevõime 2047 t. Aluse kogumahutavus oli 7704 brt, peamasina võimsus 7200 hj ja reisikiirus 15,0 sõlme. Traaler oli oma 115-liikmelise meeskonnaga võimeline tootma ööpäevas 60 t külmutatud kala (10 kg karbis), 25 000 karpi erinevaid kalakonserve ja käitlema kalajahutsehhis 50–60 t kalajäätmeid.